Rohkem kui tosin aastat vaatavad telliskivimonstrumi tühjad silmakoopad mittemidaginägevalt Eestimaa üht looduskauneimat vaadet – Tabasalu pangalt mere ääretut avarust. Ja loomulikult panka kui vaatamisväärsust ennast.

Kuigi tänastele noortele ei ütle 1992. aastal maha põlenud Merepiiga nimi eriti midagi, äratab see paljudes vanemates inimestes hulgaliselt romantilisi mälestusi. Tuntud arhitekt Voldemar Herkeli projekti järgi 1967. aastal rahvuslikus stiilis ehitatud Merepiiga kohvik oli avamisest saati kuum koht.

“Hoone projekteerimisel sain inspiratsiooni rookatusega isatalust, aga merepoolse seina projekteerisin loomulikult klaasist, vaatega merele,” meenutab täna ligi 90-aastane arhitekt Herkel oma elutööd.

“See kohvik oli nii kuum, et ega sinna iga mees sisse saanudki,” meenutab Harku endine vallavanem Sulev Roos. Temast endast sai 1976. aastal kohaliku Ranna sovhoosi peamelioraator ja kohviku uks oli talle ikka avatud. Kas või tagauks. Keila Tarbijate Ühistule kuuluv koht vajas aeg-ajalt ikka tugeva sovhoosi abi ja ka kohalikud inimesed üht eksklusiivset peopanemiskohta.

“Projekteerisin ka seal sees kõik nagu muistses talutares, viilkatuse tugitalad olid nagu parred. Ehitas Harju KEK, tollane parim ehitaja. Ja hästi ehitas,” meenutab Herkel.

“Teenindada osati seal ka raskeimatel päevadel kliendisõbralikult. Kui valitses järjekordne kuiv seadus, ega siis pudeliga lauda toodud. Aga kannuga ikka sai,” meenutab Roos kelnerite nippe.
Olid need N Liidu seadused parasjagu millised tahes – Merepiiga oli tuntud, armastatud ja kuulus koht nii siin- kui sealpool Soome lahte.

Segased ajad

Nõukogude Liit lõppes aga ära ja Merepiiga võlu kadus aegade vetevoolu. Seda enam, et see aeg ja see vool esialgselt paisu tagant pääsenuna väga segased ja sogased oli. Omanik, Keila Tarbijate Ühistu, andis Merepiiga rendile. Rentnikud, tahtes juba ligi kolmkümmend aastat külalisi teeninud Merepiigat värskendada, otsustasid seal põhjaliku remondi teha.

“Kui kõik oli valmis, puidust põrand ja taladki lakitud, otsustasid remondimehed lakki sooja õhu puhuriga kiiremini kuivaks saada – kohe olid algamas avamispidustused. Tekkis aga säde, lakiaurud plahvatasid ja puidust maja oli hetkega leekides. Kui tuletõrje kohale jõudis, polnud enam midagi kustutada,” meenutab Sulev Roos tuleõnnetust. Aga lisab siis: “On ka teine versioon – Merepiiga pandi põlema!”

“Merepiiga põletati maha,” on vana arhitekt resoluutsem.

Ka süütamise võimalikkust uuriti tol, 1992. aastal uurimisorganite poolt, aga et ümberringi toimus teisigi süütamisi, lokkas kuritegevus, siis… kui põhjalik see uurimine ikka oli. Tol ajal oli algajate ettevõtjate hulgas väga levinud ütlus – ei taha katuseraha maksta, siis karda punast kukke.

Mahapõlenud/põletatud Merepiiga varemed ostis ärimees Toonart Rääsk.

Merepiigast bordelliks

“See projekt, mille ärimees esitas vallavalitsusele kinnitamiseks, oli küll väga maitsekas, isegi parajalt pompöösne,” meenutab selleks ajaks Harku valla abivallavanemaks saanud Sulev Roos Toonart Rääski esitatud eskiisi. “Kujult meenutas see endist hoonet, oli aga tublisti suurem ja klaasist.” Sellest projektist oldi vaimustuses isegi Harju maavalitsuses.
Miks aga selle hoone ehituseks ei läinud, seda Roos ei tea.

Toonart Rääsk müüs kinnistu hoopis aktsiaseltsile Restoran-Hotell Merepiiga.
Tegelikult oli see ilusa nimega Restoran-Hotell Merepiiga ikkagi teise aktsaseltsi, Bankend Eesti kontrolli all. Bankend Eesti oli siis Marlboro sigarettide maaletooja. Selle äriettevõtte juhtfiguurid olid tol ajal kurikuulsa Karl Lemani poksiklubi omanikeks, keda politseiringkondades ka allilma selle aja liidriteks peeti.

“Need mehed, kes minuga vallamajas asju ajasid, olid küll väga soliidsed ja viisakad,” meenutab tol ajal Harku vallavanemaks tõusnud Sulev Roos. Ka avalikkusega suhtlesid nad meelsasti

Harku endine vallavanem Sulev Roos kahtetseb, et ei lubanud uut hoonet samasse paika ehitada, kus oli tõeline Merepiiga. Ehk seda monstrumit siis poleks enam. 

“ASi Restoran-Hotell Merepiiga projektijuhi Aivar Kestleri sõnul ehitatakse aga Merepiiga seekord üles juba hoopis uue ja erineva projekti järgi. Ehitis hakkab arhitekt Janno Põldme sõnul sarnanema Ameerika tüüpi salooniga ja seda ehk isegi mitte reaalselt eksisteerivate saloonide eeskujul, vaid pigem just sellisena, mida võib näha metsiku lääne elu kujutavates seiklusfilmides,” kirjutas 14. novembri 2000. aasta maakonnaleht Harjumaa (Harju Elu).

Valus vastus

“Oli kohe selge, et ega sinna mingit saluuni tule, tuleb see, mida me kauboifilmides tõesti näinud oleme – numbritoad,” meenutab Sulev Roos ohates. “Ka nende kaubamärgiks oli revolvriga vehkiv lehmapoiss.”

Sulev Roosi kui tollase vallavanema käest on palju küsitud üht ja sama küsimust: miks Harku vald andis loa sellise hoone ehitamiseks kohta, kus pea 30 aastat seisis rahvuslikus stiilis kohvik, mis oli saanud paljudele kultuskohaks?

“Vallavanem ei ole arhitekt, mis õigus on vallavanemal siis kritiseerida väljaõppinud arhitektide tööd. Mul olid omad meetodid valla ja enese kaitseks – saatsin selle projekti ekspertiisi. Ja kui ekspertiisist, mille eesotsas olid tunnustatud arhitektid, tuli vastus projekti arhitektuursest sobivusest, siis mis sai vallavanem veel vastata,” meenutab Sulev Roos kunagisi heitlusi. Iseenda ja karmi ärimaailmaga.

2000. aastal läkski ehituseks. Ehitajaks oli selle aja üks “tegijamaid” AS Feer. Punasest tellisest kahekordne “saluun” sai peagi katuse alla. Siis kaotas aga Bankend Eesti ootamatult sigarettide impordiõiguse, AS Feeri tabas aga pankrot. Päevapealt viidi Merepiiga ehitusplatsilt minema kogu ehitustehnika, töömehed jäid vaid nii kauaks, et uksed-aknad laudadega kinni lüüa. Et fännid vanasse armastatud kohta uudistama ei saaks.

Estonia capital

Tartu Maakohtu kinnistuosakonnas tehtud sissekande alusel omandas augustis 2003 Merepiiga 9338 ruutmeetrise kinnistu Estonia Capital OÜ. Millise hinnaga, see on tedmata. Tollest ajast tänase päevani on see hoone seal Tabasalu Looduspargi serval, kümmekond meetrit pankrannikust, sedaviisi seisnud.

Tänane Merepiiga oma hädas ja viletsuses. Ja nii juba 15 aastat. 

“Minu ainuke viga oli selles, et soovitasin neil ehitada uue hoone panga servast natuke kaugemale, mitte täpselt endise Merepiiga asukohta. Seal esineb maalihkeid. Ehk oleks see “saluun” muidu juba läinud,” muigab Sulev Roos. Natuke kibedalt. Sest eraomandit ei saa puutuda ükski võim. Kui see just kellelegi ohtlik ei ole.

Sellepärast pöörduski Harju Elu Äriregistris Estonia Capital OÜ juhatuse liikmeks märgitud Teet Saarepera poole küsimusega, kas endise Merepiigaga on ka plaanis midagi ette võtta?

“On küll plaanis,” oli väga lakooniline meili teel saadud vastus. Ajakirjanikuga kokkusaamisest omanik keeldus. Saatis vastuseks veel vaid ühe, natuke pikema lause: “Loodame selle olukorra likvideerida järgmisel aastal.”

Tegelikkus

“Lubajaid on siin vallas läbi aastate palju nähtud,” ütleb eksvallavanem Roos elutargalt. “Kui mees ei taha, siis ta ikkagi ei tee. Pealegi: praegu, veerand sajandi möödudes viimastest suurtest pidudest Merepiigas, on siia rannikule looduspargi servale kerkinud terve elurajoon. Kui keegi hakkab taastama lärmakat restorani, mida ütlevad siis ümberkaudsed elanikud. Algab suur vägikaikavedu.”

“Ma ei oska korrapealt öelda, mis võiks Merepiiga kinnistu maksta, aga selles kandis maksavad elamukrundid 100 000 eurot ja rohkem,” arutleb üks kinnisvaramaakler, kes oma nime ei soovi selle bordellilooga seotuna avalikkuse ette tuua. Arvestades Merepiiga krundi suurusega, et selle krundi võib kolmeks elamukrundiks jagada, nii võib ka hinna enam-vähem välja arvutada.

Selleks peab aga Harku vallavalitsusel olema tahet Merepiiga alune maa – ärimaa – otstarve ära muuta. Ärimaast peab saama elamumaa.

Kas seda tahet aga on?

Praegu seisab pankrannikul juba 15 aastat mingi monstrum ja selle kohal ühe mehe õhkõrn lubadus: loodame likvideerida…

TEAVE: Harku vallavalitsuse seisukoht
„Merepiiga tee 25 kinnistule on Harku vallavalitsus väljastanud ehitusloa tulenevalt maa sihtotstarbest. Täpsemate edasiste hoone ehitusplaanide kohta saab kommentaare anda kinnistu omanik.
Antud kinnistu on Harku valla üldplaneeringu kohaselt ärimaa sihtotstarbega. Kui muuta ärimaa otstarve elamumaaks, siis oleks selle puhul tegemist Harku valla üldplaneeringut muutva otsusega, mille otsustuspädevus on Harku vallavolikogul ega sõltu ainult vallavalitsuse tahtest.“