15. aprillil täitus meie riigi sisejulgeoleku valdkonna haridust pakkuval Sisekaitseakadeemial 30 tegutsemisaastat. Oli põhjust kokku tulla ja meenutada, aga kohe jätkatakse kiires tegutsemisrattas nii õppetöö, täiendkoolituste, koostööprojektide kui ka uute kadetikandidaatide leidmisega.
Akadeemia areng selle 30 aastaga on olnud märkimisväärne nii hariduse andmise, rakendusuuringute kui baaside arendamise osas. Tööle on asunud ca 13 000 vilistlast, kellest paljud on saanud haridusteed jätkata ka akadeemia magistriõppes. Arendatud on rahvusvahelist õpet, sisejulgeolekualase hariduse kogemust jagatakse välisriikides. Tallinnas ja Narvas valmisid uued õppekeskused ning käsil on juba järgmised tegevused nii õppeväljakute kui ühiselamute arendamiseks.
Paljust uuest ja huvitavast saab kokkuvõtvalt lugeda akadeemia ajakirjast „Verbis Aut Re“ ning uudistest akadeemia kodulehel (www.sisekaitse.ee).
Kui aga sügavamalt sisusse süüvida, siis kõige suurema aastapäevaemotsiooni andsid kohtumised inimestega. Iga kooli rõõmuks on, kui tema vilistlastel hästi läheb. Sisekaitseakadeemia aktusel meenutasid enda kooliaega nii siseminister Kristian Jaani kui politsei peadirektor Elmar Vaher. Päästekolledži esimese lennu vilistlane, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kiitis akadeemia rajajaid otsuse eest akadeemia just sellisel kujul luua ja soovis, et meil oleks ka tänapäeval tarkust, teadmist ja võimalusi teha olulisi otsuseid, mis tähendavad suurt väärtust Eesti riigile.
Foto aastapäeva teatevõistlustelt. Just see, et vilistlased tulevad akadeemiasse partnerasutuste esindajatena praktika või lõputööde juhendajateks, külalislektoriteks või on kaasatud ühistesse projektidesse, tekitab sünergia, millest saavad kasu mõlemad osapooled. Ka kadettidel õnnestub esmaseid õpingutega omandatud teadmiseid, oskuseid ning tegutsemistahet jagada kooli sees edasi järgmistele alustavatele kursustele, samuti aga panna end proovile õppekavajärgsetel ametkondlikel praktikatel või kriiside ajal erakorraliselt ametiabi andes.
Viimastel aastatel on erilise hoo sisse saanud üliõpilasesinduse tegevus. Ametit üle andev üliõpilasesinduse esimees Aule-Merlin Vihlver võrdles aastapäevakõnes akadeemiat suhkruvatiga, mille keerutamine ei ole väga keeruline, sest järgmised kihid tahavad ise eelmiste külge kleepuda, lihtsalt magusaine asemel on selle suure perekonna kokku liitjaks akadeemia vaim, soov akadeemiat arendada ning tahe panustada Eesti sisejulgeolekusse.
Kõigi uute sisejulgeolekusse panustada soovijate jaoks on vastuvõtudokumentide esitamine sel aastal avatud kuni 29. juunini. Et kandideerimise survet suvekuudelt hajutada, on akadeemia mitmetele erialadele võimalik kandideerida kahes etapis. Esimese etapi kandideerimiseks tuleb dokumendid esitada 21. aprillil, keeletestidega alustatakse juba 25. aprillil ja kehaliste katsetega 26. aprillil. Esimeses etapis saab katseid sooritada Paikusel, Tartus, Narvas ja Tallinnas. Seda võimalust on mitmete aastate vältel kasutanud näiteks need, kes kahtlustavad, et ei ole veel piisavalt treeninud ning saavad siis lisaaega juuni lõpu katseteks harjutamiseks. Samuti on varasemate katsete võimalust kasutanud ka mitmed sportlased või välisprojektides osalejad, kes plaanivad katsete teise vooru ajal Eestist eemal viibida.
Vastuvõtuga seonduvast saab lisaks lugeda samuti akadeemia kodulehel või kirjutada vastuvott@sisekaitse.ee.
