Kloostrisse ehitatakse invalift ja viiakse elekter. Lisaks tehakse korda kloostri kõrval paiknev endine valitsejamaja, millest kujundatakse nii suveniiripood, raamatukogu kui näitusesaal.
“Praegu on varemed avatud, ligipääs kõigile 24 tundi ööpäevas,” räägib Padise kloostri projektijuht Heli Nurger. Nüüd üritatakse olukorda muuta, sest tegemist on Euroopa mastaabis vaatamisväärsusega.
AS Restor koostas kloostri restaureerimiskava juba aastatel 2010-2012. Selle elluviimist võimaldab nüüd EASi mullusuvine otsus eraldada 1,46 miljonit eurot projektile “Padise kloostrikompleksi arendamine interaktiivseks külastuskeskusesks”.
“Tööd lähevad lahti järk-järgult. 2017. aastal suure tõenäosusega me ehitama ei jõua hakata, sest pooleli on valitsejamaja projekteerimistööd, millest saab kloostri teeninduskeskus,” jutustab Nurger.
“Esmalt teeme hanked ja seejärel, peamiselt 2018. ja 2019. aastal, leiavad aset ehitustööd; niimoodi, et 2019. aasta lõpuks peab klooster valmis olema,” lubab Nurger.
Kloostrisse tuleb invalift
Mida ikkagi täpsemalt tehakse? Üks muudatusi on kloostrikompleksi piiramine, mille eesmärgiks on kaitsta nii arhitektuurimälestist kui külastajat. “Siia hakkab saama sisse kas koos giidiga või iseseisvalt pärast pileti lunastamist,” ütleb Nurger.
Tulevad põrandakatted, avatäited. “Kloostrit üles ei ehitata, kuna me täpselt ei tea, milline see on omal ajal olnud. Nüüd muutub klooster nõuetele vastavaks vaatamisväärsuseks, tekib ka ligipääs liikumispuudega inimestele,” selgitab Nurger.
19. sajandil ehitatud mõisa valitsejamaja tehakse korda koos kloostriga. Hoonesse nimelt on ette nähtud invalift, mis hakkab puudega inimesi viima teisele korrusele. “Nii saavad kõik osaleda ka kirikus toimuvatel kontsertidel,” selgitab Nurger. Praegu liikumispuudega inimene kloostri kirikusse veel ei pääse.
“Peamiste töödena kloostris korraldatakse külastajate liikumisteed, pannakse avatäited ja kaetakse põrand kiviplaatidega, samuti vahetatakse kiriku katus ning karustatakse need müürid, mis on veel karustamata,” ütleb Nurger.
Altarit ja altarimaali kloostrikirik siiski ei saa. “Kloostril ei hakka olema üksnes religioosne roll,” ütleb Nurger. “Läbi ajaloo on siin olnud nii katoliiklik klooster kui luterlik kirik ja mõisapere kodu. Tegelikult peaksid kõik need ajastud olema siin kuidagi nähtaval.”
Klooster saab ka elektri
Kujundatakse selged liikumisteed. Kloostri põrandad kaetakse kiviplaatidega, hoonesse viiakse elekter ning pannakse avatäited.
„Avatäited on olulised turvalisuse tagamiseks ning tuuletõmbuse vältimiseks. Siia ei tule mitte klaasitud aknad, vaid selgelt eristuvad avatäited, mille põhjal on aru saada, mis on originaal ja mis on koopia,” selgitab Nurger.
Nii kloostri territooriumile kui väljaspoole kinnist ala paigaldatakse stendid, mis näitavad visuaalselt, milline klooster võis kunagi välja näha. “Kuna me seda täpselt ei tea, siis selle järgi me ehitama ei saa hakata, küll aga võime inimestele visualiseerida seda 2D stendidel,” räägib Nurger.
Muuhulgas hakkavad külastajad pääsema keldritesse. “Siia tuleb osa ekspositsioonist,” ütleb Nurger kloostrikiriku all oleva keldri kohta. Ajalooliselt hoiti seal reliikviaid.
Tulevaste sugupõlvede tarbeks kavatsetakse kloostri sisehoovist ehk klausuurist osa jätta puutumata. “Siin hakkavad tulevikus toimuma õppekaevamised, kus saavad osaleda tudengid. Padise on niivõrd väärtuslik ja samas niivõrd unikaalne koht, et poleks vastutustundlik, kui kõik kaevamised korraga ära teha,” arvab Nurger.
TEAVE: Valitsejamajasse kloostri teeninduskeskus
• Kloostri kõrval on von Rammide pere kuuluv Padise mõisa peahoone, mille ehitamist alustati siis, kui klooster 1766. aastal välgutabamusest maha põles. Pere omanduses on ka Padise mõisa ait, samuti vesiveski. Rammide valdusi EASi rahadega 2017-2019 tehtav restaureerimistöö ei puuduta.
• Restaureerimisest jääb kõrvale ka teistele eraomanikele kuuluv imposantne mõisa karjakastelli hoone, mille vasakpoolses osas on igal suvel avatud käsitööpood, paremal pool ettetellimisega söögikoht “Padise Kastell”.
• Küll aga läheb restaureerimisele 19. sajandil ehitatud mõisa valitsejamaja, kus praegu on Padise valla sotsiaalkorterid. “Sellest tuleb kloostri teeninduskeskus. Siia tulevad kõikvõimalikud teenindusfunktsioonid, kaasaarvatud suveniiripood, tualetid, kloostri raamatukogu, käsitöökojad,” räägib Nurger.
• Valitsejamaja teisest korrusest saab näitusesaal. “Selle olemasolu võimaldab tulevikus ka rahvusvahelisi näitusi vastu võtta. Eesmärk on ikkagi laiemat huvi kloostritemaatika vastu tekitada,” selgitab Nurger. Valitsejamajas tehakse tööd samal ajal kloostriga.
