Vastab Hardo Hansar, Southwestern Advantage’i müügi- ja juhtimiskoolitaja.

Milliseid vigu suhtlemisel tehakse?

Asjade nägemine ainult enda vaatevinklist. Tasub treenida oskust vaadata vestlust kõrvalt, jälgida nii enda kui vestluspartneri reaktsioone. Väga levinud on allaandmine pärast ebamugavat kokkupuudet. Kui vestlus ei suju, siis teinekord kiputakse inimesi vältima või sildistama. Märkamatult võtavad mõistuse ja loogika üle võimust emotsioonid. Lisaks on rida väiksemaid asju, mille tähtsust suhtlemisel alahinnatakse. Esmamulje, tonaalsus, pauside tegemine, vestluse rütm ja kiirus, kahekõne versus monoloog, silmside, ebakindel kehahoiak.

Kuidas olla parem suhtleja?

Erinevates diskussioonides omab määravat tähtsust võime teisi mõista ja näha, kust vestluskaaslase mõtted pärinevad. Oskus teisi mitte hukka mõista, kui nende arvamus meie omast erineb, on väga oluline igasuguse koostöö loomiseks või säilitamiseks. Oleme kõik olnud olukorras, kus meil on vaja edasi anda ülesandeid või instruktsioone. Kui hästi pärast meiega vestlemist suudab inimene antud juhistele vastavalt toimida, taandub kahele asjale, kompetentsile, aga ka meie oskusele infot andes ennast selgelt väljendada.

Kuidas suhtlusoskust praktikas arendada?

Parim võimalus enda arendamiseks on praktika ning ennast reaalsesse olukorda panemine. Enda proovilepanek nõuab mugavustsoonist väljatulemist, kuid sealt kasv ja areng tulevadki. Võimalus suhtlus- ja väljendusoskuse arendamiseks on avalik esinemine koolis, tööl või muudel üritustel. Esinemishirmust aitab üle saada piisav ettevalmistus. Mugavustsoonist saab välja tulla ka füüsiliselt, paigutades ennast uude keskkonda. Ka reisimine nõuab eneseväljendusoskust. Otsemüük on selline valdkond, kus saab harjutada lävimist erinevat tüüpi inimestega. Professionaalne müük ei seisne teiste ära rääkimise oskuses, vaid võimes leida nendega ühine keel.