Vastab Erki Pisuke, hugo.legal kaasasutaja ja õigusjuht-konsultant.

Millised on levinumad õigusmured?

Kõige rohkem vajavad Eesti inimesed 2023. aasta statistikat arvesse võttes õigusabi perekonnaõiguse küsimustes, mis moodustab umbes 40% kõikidest õigusprobleemidest. Enamasti vajatakse õigusabi laste õigustega seonduvas, näiteks elatisnõude kohtulikul väljamõistmisel ning suhtluskorra määramisel.

Ligi 35% moodustavad võlaõigusega seotud mured, kus teemade ring on väga lai ning tuleb ette näiteks nii ülepaisutatud võlanõuete vastu vaidlemist, kahjunõuete küsimusi kui ka kõikvõimalikke eluruumide üürilepingutega seotud temaatikat. Olulise osakaalu moodustab töölepinguga seonduv, selliste vaidluste arv on seonduvalt tööpuuduse suurenemisega kasvutrendis.

Mida teha, kui tekib õiguslik probleem?

Õigusliku kaasuse keskele võib inimene sattuda täiesti ootamatult. Hea, kui on käepärast mõni juristist tuttav, enamikul inimestel sellist varianti paraku aga pole. Lahendust võib ju ka ise otsida, kuid pelgalt internetifoorumitele tuginedes võib sattuda vihma käest räästa alla. Advokaadibüroode keskmiselt 200-eurone tunnitasu pole enamusele jõukohane variant.

Õnneks viib justiitsministeerium koostöös õigusabiplatvormiga hugo.legal ellu riigi toel õigusabi projekti. See annab võimaluse konsulteerida professionaalse juristiga ning esimesed kaks tundi õigusabi on kõigile teenusele kvalifitseeruvatele abivajajatele tasuta.

Kas inkassofirmad lähevad Eestis liiale?

Üks kahjulikel tingimustel tehtud leping võib isiku kiskuda aastatepikkusesse kulukasse kohtuvaidlusesse ning tekitada olulise rahalise kahju. Aitad näiteks sõpra kiirlaenu enda kontole võtmisel, kuna sõbra arveldusarve on arestitud ning lõpetad hoopis ise laenu omast taskust tagasimaksmisega. Võlgu olemist ei saa õigustada, kuid kontrollimatu inkassoturg toimib paralleelse karistussüsteemina. Järelevalve sätestamine on inkassoterrori piiramiseks hädavajalik.