Vastab Rasmus Parve, Seesam kindlustuse sõidukikahjude valdkonnajuht.

Miks ei usu enamik autojuhte, et nad võiksid avarii põhjustada?

Liigsest enesekindlusest. Seesam kindlustuse värske uuring näitab, et Eesti autojuhid on enda sõiduoskustes kindlad ning peavad vähetõenäoliseks, et võiksid ise avarii põhjustada. 64% autojuhtidest kardavad liikluses enim teise juhi põhjustatud avariisid, pea sama palju pelgavad liiklejad teele ootamatult jooksvat metslooma ning klaasikahjusid. Vaid alla poole vastanutest usuvad, et võiksid ise õnnetuse põhjustamises süüdi olla. Kuni 30-aastased noored ning suuremate linnade elanikud on selles osas kõige enesekindlamad. Seevastu 40–49-aastased ja väiksemate asulate autojuhid peavad tõenäolisemaks, et võivad ka ise liiklusõnnetuse põhjustada.

Millised õnnetused põhjustavad enim kahju?

Enamuse kaskokahjudest põhjustavad liiklusõnnetused, millele järgnevad klaasikahjud. Mets- või kariloomaga kokkupõrked on endiselt üsna sagedased. Viimastest kõige levinumad on sellised õnnetused, kus loom jookseb teele ning saab tabamuse auto esiosalt. Üksnes sel aastal on Seesam registreerinud 130 sellist kindlustusjuhtumit ja nende hüvitiste summa ulatub pea 400 000 euroni. Eelmisel aastal oli metsloomadele otsasõidu juhtumeid pea 600 ja nende hüvitamiseks kulus kaskokindlustusel üle 1,6 miljoni euro.

Milliseid õnnetusi alahinnatakse kõige rohkem?

Kuigi inimesed peavad parkimisõnnetusi kõige vähem tõenäoliseks, siis tegelikkuses juhtub nii parkimismajades kui ka -platsidel iga päev õnnetusi. Keskmine kahju parklas juhtunud liiklusõnnetuse puhul on umbes tuhat eurot. Kahjuks on üsna sagedased ka kahjud, kus põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud ilma omanikku ootamata või politseid teavitamata. Selliste kahjude osakaal on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud.