Traditsiooniliste tellis- ja betoonhoonete kõrval kerkib üha enam innovatiivseid lahendusi. Kuusalu vallas on üheks sääraseks Kolga kortermaja, mille pilliroost seinu katab savikrohv.
Kust tuli idee teha pilliroost kortermaja? “See asi on muutunud üha populaarsemaks. Et vähendada oma ökoloogilist jalajälge, kõike seda,” ütleb projektijuht Andres Paomees Paoman OÜ-st.
Paomees on varasemalt pidanud Kuusalu vallavolikogu esimehe ametit. Kortermaja arendatakse pereärina. Reval Finance OÜ kaudu juhib ettevõtmist Katrin Lellep, kes on Paomehe ema.
Tegemist on Eesti esimese savist ja pilliroost kortermajaga. Selle kaheksast korterist kaks on ühetoalised, kolm kahetoalised ja kolm neljatoalised ridaelamuboksid, mille suurus jääb 35 ja 146 ruutmeetri vahele.
Kuidas see ehitati?
Arendustöö algas aastatel 2008-2009. “Idee tuli ja vaatasime, kuidas sihuke asi üldse võiks hakata välja nägema,” räägib Paomees.
“Iga arhitekt ei olnud nõus kohe seda asja ette võtma, sest vastutus on hoopis teistsugune,” jätkab Paomees. Maja projekteeris lõpuks Jaan Prost-Kängsepp. Ehitusprojekt valmis kahe aasta eest.
Ehitustöid alustati teedest ja trassidest, siis rajati vundament. “Seinad püstitati 2015. aasta kevadel. Pilliroog on pärit peamiselt Hiiumaalt ja lõpus siis mingi osa on tulnud ka Saaremaalt,” meenutab Paomees.
“Eestis on käputäis mehi, kes roo- ja põhuehitusega igapäevaselt tegelevad,” räägib Paomees. Ehitamiseks kulus 3000 pakki pilliroogu. Üks pakk kaalub kümmekond kilo.
Puitkarkassi vahele pressitud ja traatidega kinnitõmmatud pillirootäidist tuleb saviseguga kolm korda üle krohvida. “Savikihtide vahele tuleb võrk, mis armeerib seda omakorda ära.” Et krohvimistööd on pooleli, jääb Paomees vajamineva savikoguse osas vastuse võlgu.
Müük edeneb visalt
Paomees loodab, et maaküttel pilliroomaja valmib aprilli lõpuks. Praegu on kaheksast korterist seitsmes siseviimistlus tegemata.
“Kliendipäevadel on käinud 15-20 külalist pluss veel kohalikud inimesed, kes on asjaga tutvunud jooksvalt,” seletab pilliroomaja kortereid müüv Evelin Sokk Skanton Kinnisvarast.
Seni pole ühtegi korterit suudetud müüa, ehkki kliendipäevi on korraldatud kolm ja neljas tuleb 3. aprillil.
Osaliselt peletab ostjaid ehk hind. Ühetoalise korteri eest soovitakse 39 900 eurot, ridaelamuboks maksab juba 149 900. Paomehe sõnul läks maja ehitamine kallimaks, kui alguses planeeriti.
“On ka selliseid küsimusi meile hõigatud, et kas see ongi siis selline kolme põrsakese maja, mida on võimalik ümber puhuda või põlema panna,” meenutab Sokk.
“Pillirooga on see, et kui sa tõmbad selle paki laiali, siis ta põleb nagu säraküünal. Kui sa pressid ta kokku, siis ta ei põle, sellepärast, et hapnikku pole,” kommenteerib Paomees. “Ja kindlust lisab see tohutu savikrohvikiht, mis siseviimistlusele peale pannakse,” lisab Sokk.
Paomees näeb vaimusilmas, et pilliroost ja savist kortermaju võiks Kolgale kerkida lausa neli, lisaks veel kaheksa üksikelamut, mis kokku saaksid koduks sajale keskkonnasõbralikule asukale.
