Tänase seminariga Kolgaküla rahvamajas ning laupäevase matkaga Viru rabas tähistatakse 40 aasta möödumist sood läbiva matkaraja valmimisest.
Kuigi nime järgi võiks arvata, et raba asub Virumaal, paikneb see Kuusalu vallas Tallinna-Peterburi maantee 52. kilomeetril. Lähedale jäävad Liiapeksi ja Kemba küla ning Loksale viiv maantee.
Lahemaa Retked OÜ loodus- ja pärandikultuuri giid Riina Laanetu seletas Harju Elule, et enne viimast sõda varusid ümberkaudsed talunikud rabast turvast. Seda korraldasid ka Kolga mõis ning turbaühistud. Samuti käidi Viru rabas palju marju korjamas ning leotati linu. “Ümberringi laiuvad head seene- ja marjametsad.
Pärast Leningradi maantee valmimist aastal 1952 ja seejärel Loksale viiva tee väljaehitamist sattus Viru raba väga hästi ligipääsetavasse olukorda. Põhja pool asub põline Vana-Narva maantee,” lisas Laanetu.
Tuhanded külastajad
Viru rabasse sood läbiva laudrajaga matkaraja ehitamise mõttele tuli Arne Kaasik, toonane Lahemaa rahvuspargi peametsaülem. Ehituse korraldaja Lahemaa poolt oli Tõnu Reinvald ning rada valmis aastal 1977. “Ehitusel töötasid põhiliselt tollase Kolga metskonna mehed. Kuid ka naabermetskondadest (Kuusalu, Loksa ja Valgejõe) tuli abi ning tööd tegid ka kohalikud noored ja tudengid,” rääkis giid. Praegune laudtee on ümber ehitatud ning kattub esialgsega vaid osaliselt.
40 aastaga on Viru rabast saanud atraktiivne ja populaarne matka- ning turismipaik. RMK on Eestis rajanud üle 200 matkaraja. Mullu külastastati RMK puhke- ja kaitsealasid 2,3 miljonit korda, mis on 100 000 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsemad on Taevaskodade matkarada Põlvamaal (mullu 59 152 külastust), Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Pärnumaal (45 399 külastust) ning kolmandana Viru raba õpperada Lahemaal (37 135 külastust). Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik.
Seminar ja matk
Viru raba loodusraja 40 aastast ning ka tulevikust räägitakse täna Kolgaküla rahvamajas. Kohalike vabaühenduste eestvedamisel algab kell 15 seminari rahvamajas. Laupäeval, 15. aprillil kell 10 algab aga retk Viru rabas. “Seminaril tehakse ülevaade matkaraja ajaloost, kõneldakse kunagistest ehitustöödest ja raja praegusest seisust, sooradadest Eestis ning Viru raba ja Lahemaa tulevikust,” ütles korraldaja, Ökokulleri tegevjuht ning rahvamaja perenaine Kaisa Linno.
Esinejad on Lahemaa rahvuspargi kunagine direktor Arne Kaasik, kauaaegne kohalik metsaülem Leo Laanetu, RMK Põhja-Eesti piirkonna külastusala juht Jaak Neljandik ning Lahemaa giid Riina Laanetu. Samuti vestlevad rabaradade tundja Martin Suuroja ja Maaülikooli doktorant Tarmo Pilving.
“Rabaretke teejuhid on Martin Suuroja ja Maarja Orusalu. Mõlema sündmuse osalustasu on kaks eurot, mille eest katame kohvilaua. Vajalik on eelregistreerimine: okokuller@gmail.com. Projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja toetab Kuusalu vallavalitsus,” selgitas Kaisa Linno.
FOTO Leo Kiviberg TEAVE: raba ja matkatee
• Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetrit pikk ja kulgeb enamasti mööda laudteed. Eraldi on tähistatud ka pikem ehk 5,5 kilomeetrit pikk ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja.
• Raja ääres on puhke- ja vaatlusplatvormid ning raja keskel on suur vaatlustorn, millelt avaneb vaade tervele rabale. Tornini viiv laudtee osa renoveeriti aastal 2013 ning on nüüd läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Ratastooliga on võimalik sõita vaatetorni esimesele platvormile, vaatetorni tõusmisel tuleb kasutada abilist.
• Lisaks kuulub Viru raba matkarada RMK 370 kilomeetri pikkuse Eestit läbiva matkaraja hulka, mis algabki Lahemaa rahvuspargist.
• Vaata lisa: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1717.
