31. jaanuari õhtul kogunes Kolga rahvamajja üle 30 inimese, et arutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaane Kolga metsa osas järgneva kümne aasta jooksul.
Viimati raius RKM Kolga metsa 2015. aastal. Mullu RMK seal raietöid ei teinud. Aastateks 2017-2026 kavandatav raie peab leidma lahenduse 160-170 hektaril kasvava küpsemetsa uuendamiseks. See hõlmab Kolga metsadest peaaegu poole.
Seetõttu oli inimestel suur huvi teada saada, mis täpsemalt toimuma hakkab, ning kohati esineti üsna temperamentsete sõnavõttudega. Peamiseks sõnavõtjaks oli RMK Ida-Harju metsaülem Andrus Kevvai, kellele kohalikud arvukalt küsimusi esitasid.
Homme ei juhtu midagi
Kevvai tõi välja, et aastatel 2008-2015 on RMK Kolga metsades teinud harvendusraiet 12 hektarit, lageraiet 68 hektarit, aegjärkset raiet 21 hektarit ja sanitaarraiet 7 hektarit. Nende numbrite alla ei kuulu raieõiguse müügid, mis on kordades suuremad.
Kolga raiete skeem. Kõik lageraied on kaardil tähistatud sinise piirjoonega. Saalist kostus mure Viru raba tuleviku pärast, samuti kartus, et maha võetakse Kolga rahva mustikamets, seenemets ja kahtlustati ka, et lageraie on äkki juba alanud.
Selle peale arvas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, et koosolek Kolga rahvamajas on uue tee algus. “Siiamaani kohalikku omavalitsust valdavalt ei ole teavitatud raietest. Täna on RMKlt uus suhtumine.”
“Me uuendame seda metsa. Me paneme uue metsapõlve järgnevatele põlvkondadele kasvama, et nemad saaks ka väärtuslikku metsamaterjali, mitte üksnes meie ei tarbiks seda,” väitis Kevvai.
Kevvai rahustas kohaletulnuid, et kohe veebruaris Kolga metsadesse raiuma ei minda. Samas rõhutas ta, et üksnes turberaiega piirdumine RMKle kompromissiks ei sobi: “Sellega me ei saa nõustuda.”
Metsast õpetajate palgaraha
“Riik on pannud ülesande – me peame andma riigieelarvesse teatud summa raha,” tõi Kevvai välja peamise RMK argumendi lageraie kasuks.
Nüüd nõuti saalist keskkonnamõju hindamist Kolga metsale. Kirtsi kostis seepeale, et selline hindamine on kallis ja aeganõudev ning ükski seadus ei sunni RMKd seda tegema.
Eesti Metsaühistu esimees Rünno Viir tõi välja, et kui eelmisel aastal andis RMK riigieelarvesse 26 miljonit eurot, siis nüüd soovitakse 36. Täiendavad 10 miljonit eurot olevat mõeldud õpetajate palgatõusuks.
Endine Kolga metsaülem, auväärsesse ikka jõudnud Leo Laanetu pidas vajalikuks pisut pingeid maha võtta, öeldes muigamisi, et rääkida võib kõigest, väljaarvatud haigused ja kaasaja metsamajandus.
31. jaanuaril Kolga rahvamajas ühtegi siduvat kokkulepet ei sõlmitud, jäi vaid üldsõnaline jutt, et kuu aja pärast saadakse uuesti kokku ja arutatakse teemat edasi. “Enne saag laulma ei hakka, kui kokkulepet ei ole,” rõhutas vallavanem Kirtsi.
Arutelu järel sõnas Kevvai Harju Elule, et tegelik raiumismaht sõltub kohalikust kogukonnast: “Me ei pruugi raieni sel aastal üldse jõuda.” Samas usub ta, et Kolga inimesed on valmis koostööks.
Harjumaal kokku raiub RMK sellel aastal ligikaudu 600 hektarit metsa. Osas piirkondades on raietööd juba alanud. Töid teostab RMK allhankijate kaudu.
