Suvi pole just kõige tavalisem – pikk külm kevad muutus üleöö pikaks palavaks kuumalaineks. Kuidas on see mõjutanud meie põllumeeste tegemist?
Aasta tagasi, 7. augustil kirjutas Harju Elu Anija valla Remmelgamaa talu perenaisest Kaja Piirfeldtist kui aasta põllumehe nominendist.
Aasta lõpus võisime tõdeda: Remmelgamaa perenaine valitigi aasta põllumeheks – esimeseks ja seni ainsaks naiseks, kes seda hinnatud tiitlit kannab.
“Olin kindel, et see tiitel toob lisakoormust. Aga et seda nii palju tuli, seda ei osanud küll arvata,” naerab Kaja Piirfeldt tagantjärele päevi, mil tuli anda kaks-kolm intervjuud nädalas, vastata meili teel paljudele päringutele, avada taluväravad lähemalt ja kaugemalt tulnud uudistajatele. Üks uudistaja oli ka vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes külastas Remmelgamaa talu enne jaanipäeva.
“Vestlesin presidendiga põllumajandusest ja riigi põllumajanduspoliitikast,” meenutab Remmelgamaa perenaine pea tunniajalist kohtumist Kadrioru perenaisega. Kaja Piirfeldtil ei tule sõnadest puudu ei presidendi ega kellegi teisega kõneldes, seda teab vist igaüks, kes seda modellivälimusega blondi naist kuulnud-näinud noortalunike ühendusi juhtimas või õppejõuna Järvamaa Ametikoolis noori põllumehi koolitamas.
“Arvan, et aasta põllumehena olen palju tööd teinud, et põllumajandust ja põllumajanduslikku tootmist tarbija jaoks arusaadavamaks ja läbipaistvamaks muuta,” räägib Kaja Piirfeldt oma missioonist.
Ühtegi abilist olemasolevatele lisaks perenaine palganud ei ole, ikka on ta endiselt oma 160-pealise karja seemendaja, teeb vajaminevad tööd traktoriga, peab raamatupidamist. Ja Remmelgamaa talu kari annab endiselt aastas rohkem kui 11 000 kilogrammi piima lehma kohta, olles sellega Eesti esimese 20 karja hulgas.
Lisaks tegeletakse talus aktiivselt tõuaretusega, tõumullikaid müüakse Venemaale, Poola ja teistesse lähiriikidesse, aga ka Maltale, Türgimaale ja Hispaaniasse. Kui vaid koroona parasjagu piiranguid ei sea.
Kaja Piirfeldt poleks aga tema ise, kui ta ei üllataks: “Et rohumaad head saaki andsid, osa sööta veel kevadel müügiks läks, otsustasin osa heinamaast tänavu põllumaaks teha, külvasime 20 hektarit otra. Vili läheb müügiks.” Nii kõneleb aasta põllumees oma uutest ettevõtmistest. Ja tehtut Kaja Piirfeldt ei kahetse – Anija kandist käisid korralikud vihmahood üle, ka vili on ilusa pea loonud, varsti pääseb kombain põllule.
Koroona pole viljakasvatust seganud
Eestimaa kõrgeim kuivati – oma punkrite ja piksekaitsmega 42 meetrini kõrguv ehitis – kuulub TÜ Alvar MÜ-le ja asub Alavere külas Anija vallas. TÜ Alvar MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev on ise ka põllumees, täpsemalt viljakasvataja. Koos poegadega on tal kokku ligi 500 hektarit põldu.
“Esimestel kõrgematel põllunukkidel, kus vili varem küpseb, on ka kombain juba sees käinud. Ja peab ütlema – saak on hea, 6,8 tonni taliotra hektarilt aidakaalus,” kinnitab Jaanus Kalev. Et võimas kuivati suudab läbi lasta palju enam kui 500 hektarilt koristatud terad, on sõlmitud leping ka suure viljakokkuostjaga Baltic Agroga.
“Vanema kuivatiga kuivatame mahevilja, sellel on suhtkoht suur osakaal, uue kuivatiga kuivatame kõik ülejäänud vilja, mis sisse tuuakse,” kõneleb põllumees. Kuna kuivatist käivad läbi erinevate kantide teraviljad, näeb Jaanus Kalev natuke laiemat pilti kui ainult enda põllul kasvanud.
Saak on hea
“Võib öelda, et kus on natukenegi vihma tulnud, seal on tera ilusaks kasvanud, saagid on head,” ütleb Jaanus Kalev. Kas aga põllumeestele saagikuselt rekordaasta tuleb, selles ta natuke kahtleb – kõik sõltub edaspidisest ilmast. Kui põud püsib, jääb tera peeneks. Aga seda, et kombainid nii vara – juba juuli keskel – põllule oleksid pääsenud, Jaanus Kalev ei mäleta. Vähemalt viimasel kümnel aastal küll mitte, on ta kindel.
Aga näiteks tänased hinnad on kõrged. Söödanisu näit 190, söödaoder 185, selliseid hindu koristushooaja algul ei tule meeldegi. Üks number, mis määrab põllumehe töö tasuvuse, on saagikus. Teine aga vilja hind maailmaturul.
“Praegu on vilja hinnad head. Kes kasvatanud on, see saab ka head hinda, tühjade pihkudega ei jää,” kinnitab põline põllumees. Ja ütleb ka põhjuse – maakera elanikkond kasvab ja toidutarbimine suureneb. Samas on kasvanud ka teiste toormete, näiteks kütusegi hind. Aga et kokkuvõtvalt enamikule põllumeestest see aasta hea on, usub põline põllumees Jaanus Kalev kindlalt. Ka koroona pole viljakasvatust seganud, kahe koroona-aastaga on viljakasvatajad – vähemalt Alaveres – hakkama saanud.
