Kui kohtuvaidlused näitaks töövõite, tõotaks sügis riigimetsanduses head saaki: vähemalt kaks hagi on juba soolas, üks Riigimetsa Majandamise Keskuse ja teine keskkonnaameti vastu, peale selle riigikogu menetluses rahvaalgatus uuendusraiete ja senisel viisil metsamüügi peatamiseks.

Palaval juulikuul, kui ametnikud puhkusel ja isegi õhk ei liigu, saame nautida vaikust enne sügistormi kohtusaalides.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel seisab värskeima teatisena kiri: „keskkonnaministrit asendab hetkel maaeluminister Urmas Kruuse“.

Nii juba kuu aega, sest just siis vabastati peaminister Kaja Kallase ettepanekul Keskerakonna ministrid ametist, sealhulgas senine keskkonnaminister Erki Savisaar. Savisaare vabastamist nõudis avaliku pöördumisega ka 21 vabaühendust pärast seda, kui minister sisuliselt väitis, et lageraie on keskkonnale kasulik ja leevendab kliimamuutusi.

Tõsi, samast ajast kui ministri kohusetäitja teavitus, on keskkonnaministeeriumi samal lehel ka kiri: „keskkonnaministeerium on sõna otseses mõttes Eesti kõige looduslähedasem ministeerium.“

Savisaare tagasiastumisele eelnevalt oli 41 organisatsiooni ja ligi 4000 eraisikut andnud riigikogule rahvaalgatuse uuendusraiete peatamiseks, samuti Riigimetsade Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) metsamüügi lõpetamiseks alla turuhinna. Selle algataja MTÜ Päästame Eesti Metsad nõuab kohalike kogukondade kaasamist otsustusprotsessi ja elanike huvide arvestamist.

Algatus läbis 14. juunil riigikogu keskkonnakomisjonis esimese arutluse. Komisjoni liikmed kuulasid ära algatajate seisukohad ja ootavad järgmiseks eri huvigruppide seisukohti. Menetlus jätkub sügisel ja asjakohaseid kommentaare ametnikud ei jaga, teatas komisjoni sekretariaat Harju Elule lakooniliselt. Selge see, suvi ja puhkuste aeg ju.

Põhjus kõigeks selleks ehk allkirjade kogumiseks on ikka pidevalt suurenenud raiemahud ja segadused „kõrgendatud avaliku huviga“ ehk „KAH-(mul) metsadega“. Need on metsad peamiselt asulate lähedal või looduskaitsealade naabruses.

Kohturindel muutusteta

Hetkeseis on selline, et vahetult pärast jaanipidustusi ehk 28. juunil andis MTÜ Päästame Eesti Metsad teada riigile kuuluvatel Natura 2000 alade raielubade vaidlustamisest ehk kaebas keskkonnaameti kohtusse. Kui lisada, et juba 2021. aasta juunis, s.o aasta eest algatas Euroopa komisjon Eesti riigi vastu rikkumismenetluse seoses sellega, et valitsus on lubanud raiet Natura 2000 aladel ilma mõjuhinnanguid tegemata, võiks arvata, et tegemist on retsidiivse käitumisega. Ongi. Ainult, et see pole veel kõik.

Paari nädala eest andis Postimees teada, et Tartu halduskohus võttis menetlusse nende kohustamiskaebuse RMK vastu, mille sisuks vaidlus, kas keskus peab avalikustama oma puidumüügi hinna(d) kestvuslepingutega partneritele. Delikaatne juhtum: ühelt poolt on tegemist kahe osalise vahelise leppega, mille detailid ei peakski kuuluma avalikustamiseks kolmandatele, samas on tegemist riigimetsaga, mis kuulub igale maksumaksjale.

Postimees väidab, et nende arvutuste põhjal on RMK müünud metsa 52 miljoni eest avalike oksjonite hinnast odavamalt, seda juba viie aasta kestel. Seega oleks justkui avalik huvi kohane. Lehe peatoimetaja Priit Hõbemäe selgitusel pole kohus tema teada kaebusele veel vastanud. RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader möönis vaid, et Postimees Grupp AS ja Ülle Harju on esitanud tõepoolest kaebuse, kuna keskus keeldus 16. märtsil 2022 avaliku teabe andmisest.

Tema kinnitusel väljastab RMK teavet, sealhulgas puidumüügi lepingute kohta, vastavalt õigusaktidele ja kehtivale korrale. Ilmselt ei planeerinud keegi omi hagisid just suvekuudesse, kui teadagi midagi ei toimu. Seega jääb menetlus kuuks-kaheks toppama.

See-eest võib juba praegu prognoosida, kui tihedaks läheb juristide ning vastutavate ametnike graafik sügisest.

Septembrikahurid

MTÜ hagi keskkonnaameti vastu on sarnases faasis. „Kaebus on võetud Tallinna halduskohtu menetlusse alles üle-eelmisel nädalal. Määruse kohaselt pidid osapooled andma seisukoha esmasele õiguskaitsetaotlusele 6. juulil ning kaebuse osas vastama alles 15. augustil. Seetõttu ei saa me kommentaare praegu anda,“ teatas Harju Elule keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Olga Eskor.

RMK nõukogu liikme ja riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alendri ütlust mööda oleks RMK nõus oma hindu avaldamagi, kui lepingupartneridki seda oleks. Ilmselt siis mitte alati. Mis puutub Postimehe arvutustesse, siis audit pole siiani alla turuhinna müüki täheldanud, aga tulekul või plaanis on lisaaudit. Eks näis.

Rahvaalgatusega on komisjonil põhimõtteliselt kaks võimalust: vormistada see seaduseelnõuks ja saata riigikogu suurele saalile või delegeerida omapoolsete soovitustega ministeeriumi. Mõlemad toimingud eeldavad komisjoni otsust. Alendri seletusel teeb komisjon tihti otsuseid konsensuslikult, kuigi tuleb ette ka otsustamist hääletamise teel, ent seegi on otsustamine.

Siiski tasub mõtelda võimalusele, kui arvamused siiski lahku lähevad ja ühismeelt ei sünni. Sel juhul jääb algatus sahtlisse, mis tähendab MTÜ kodanikuteadlikkuse puhul järjekordset hagi.

Algatuses üheks põhiliseks valupunktiks olevat mõistet KAH ehk „kõrgendatud avalikkuse huvi“ alasid seaduses polegi. Alendri ütlusel on see RMK töötermin.

Kohustus asulalähistes metsades kohalikke metsamajandamiskava koostamisse kaasata tuleneb siiski seadusandlusest. Praegu lähtub RMK põhimõttest, et kui omavalitsustega üksmeelt ei sünni, jäävad tööd katki. Sõnastus on veidi mitmetitõlgendatav, tunnistab Alender.

Uue seaduse järgi, mis praegu keskkonnaministeeriumis koostamisel, käiks sellised tööd edaspidi vaid omavalitsuste üldplaneeringuga kooskõlas.

Neid plaane koostavad vallad, seega ei peaks saama RMK uue ega vana seaduse järgi omavalitsustest üle ega ümber. Ometi kuhjuvad vaided.

MTÜ kogu süsteemi vastu

„Keskkonnaministeerium tegutseb, nagu oleks tegu majandusministeeriumi allasutusega, mis on pühendunud loodusressursside kiirele ammendamisele,“ lajatab MTÜ koordinaator Liina Steinberg avameelselt. „Meie hinnangul ei ole riigisektor neutraalne, vaid selgelt metsa- ja puidutööstuse poole kaldu. See kehtib mitte ainult ministeeriumi ja keskkonnaameti, vaid isegi Eesti Rahvusringhäälingu kohta.“

Ta läheb suisa isiklikuks: „Keskkonnaministeeriumi kallutatus on tulnud eriti selgelt esile pikaleveninud protsessis leppida kokku järgmises metsanduse arengukavas (MAK 2030). Ministeeriumi tippametnikud asekantsler Marku Lampiga eesotsas ei ole neutraalsed ega suuda olla vahendajaks, et saavutada tasakaalukas kokkulepe, arvestades nii metsa ökoloogilise, sotsiaalse, majandusliku kui ka kultuurilise väärtusega.“

„Lühidalt on praeguses olukorras süüdi nii tööstussõbraliku lobitöö tegijad kui ka sellele liimile läinud ametnikud ja poliitikud,“ nendib Steinberg.

Arvamus

Liina Steinberg

1998. aastal kadus metsaseadust muutes sellest sesoonne raiekeeld ehk pesitsusrahu, mille eest me praegu koos Eesti Ornitoloogiaühinguga (muuhulgas ka kohtus) võitleme. Oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus meil pole riigiasutust, mis oleks eelkõige looduskaitse eest väljas. Selle lünga peavad täitma keskkonnaühendused, millest suurem osa tegutsevad vabatahtlike abil (sealhulgas meie MTÜ) ehk ilma palgaliste töötajateta.

Yoko Alender

Püüame menetleda kõiki meile tulevaid avalikke pöördumisi ja rahvaalgatusi sisuliselt ja osapooltega koostöös. Kõne all oleva rahvaalgatuse huvigruppide kuulamisega jätkame sügisel; osadele tõstatatud teemadest on ministeeriumil lahendused juba eelnevalt töös, komisjon püüab leida järgmised õiged sammud kõigile tõstatatud küsimustele. RMK on peale andmekaitse inspektsiooni ja konkurentsiametiga konsulteerimist minu teada rakendamas praktikat, et lepingupartneri nõusolekul avalikustatakse edaspidi kestvuslepingute summad. Ongi mõistlik riigiettevõtete puhul eelistada võimalikult suurt läbipaistvust. Mainitud kohtuasja lahend annab võibolla ka veel õiguslikku selgust juurde ja aitab ka RMK-l oma praktikaid vajadusel korrigeerida ja kaasajastada.