Laagris Redise pargis hakkavad silma puidust kastid. Liivakastid lastele?, võiks mõelda mööda jalutav väheteadlik inimene. Aga miks neid nii palju ühes kohas on?, tekib uus küsimus. Kas siin on nii palju lapsi?

Ehk mäletab keegi veel aega, mil sotsialistlike ettevõtete parimatele töötajatele aiamaid jagati – et inimesed saaksid endale kartulit ja köögivilja kasvatada, põõsast mõne marjagi põske või purki pista.

“Meilgi on selliselt toimivaid kooperatiive, aiandusühistuid, Haibas näiteks, kus inimestel maalapp supirohelise või muu kasvatamiseks,” teab Saue valla avaliku ruumi spetsialist Miia Kraun, lisades sedagi, et suures alevikus päris sedaviisi ei saa, et igaühel on oma peenramaa.

Aga et inimesed tahavad käed ikka mullaseks teha, siis vallavalitsuses otsustatigi – maad inimeste kasutusse ei anna, aga rajatakse peenrakastidel põhinev kogukonnaaed.

Mõeldud, tehtud!

Eelmise aasta varakevadel valmisid esimesed seitse istutuskasti, mis Redise pargi ühes tiivas, otse kortermajade vahel endale ka asukoha leidsid. Kortermajade elanikke aga teavitati sotsiaalmeedias võimalusest hakata ise endale midagi kasvatama.

“Pean ausalt tunnistama – ega inimesed plahvatuslikku huvi kastide vastu üles ei näidanud. Aga istutuse ajaks olid kõik kastid siiski omaniku leidnud, ainult üks jäi esialgu vallaametnike endi harida. Sinna istutasime lilli,” naerab avaliku ruumi spetsialist.

Mida aeg aga edasi, mida sügavamale suvi end seadis, seda enam kasvas ümberkaudsete elanike huvi põllunduse vastu. “Eks inimesed nägid, kuidas teised algajad aednikud oma peenramaal toimetasid, tekkis ka huvi,” nendib Miia Kraun.

Huvil oli seda lihtsam tekkida, et Laagri alevik on iidamast-aadamast sügavate aianduslike traditsioonidega. Omal ajal oli siin suurimaks tööandjaks Lenini-nimeline Saue aiandussovhoos, mille vagusid künnab tänapäeval Sagro. “Meil on isegi porgandi skulptuur Jõekääru pargis,” aitab Miia Kraun meenutada muistseid aegu.

“Igal juhul läinud suve keskpaigaks oli selge, et istutuskaste võiks rohkem olla,” meenutab projekti üks eestvedajatest Miia Kraun sündmuste arengut.

Käesolevaks kevadeks tellitigi valla poolt kümme kasti juurde, mis kiiresti ka omaniku leidsid. Eks koroonaviirus andis ka tagant tuld – kortermajade elanikud tahtsid koduseinte vahelt õue askeldama pääseda.

Kust istutuskastide idee?

Mõned aastad tagasi külvati Lasnamäe kanalisse, Laagna tee trepile eksperimendi korras vilja. Vallavanem Andres Laisk juhtus mööda sõitma, sai idee – miks mitte ka Saue vallas proovida.

“Tegelikult on ka Redise pargi äärealadele pargi arhitekti poolt viljakülv planeeritud, ainult me pole jõudnud selgusele, kuidas ja kes seda tegema peaks,” mõtiskleb avaliku ruumi spetsialist Miia Kraun. Nii on esialgu piirdutud istutuskastidega. Aga et kunagi võiks Redise pargis ka viljasiilud ühisharida olla, seda spetsialist ei välista.

“Võib ju mõelda – ühine omand, sellest ei tule midagi välja, hakatakse varastama, lagastama,” arutleb Miia Kraun. Midagi sellist ei juhtunud. Lapsed vahel – möödaminnes – noppisid mõne hernekauna või pistsid maasika suhu, aga üldiselt massilist vargust nagu sügisel linnaäärsetelt juurviljapõldudelt ei toimunud.

Isegi need härrasmehed, kes lähedalolevas kuusekohvikus pudelist kangemat rüüpavad, ei käinud kogukonnaaiast pealehammustamist võtmas.

“Kastid ju kõik akende all, eks seegi distsiplineeris möödakäijaid,” on Miia Kraun kindel.

Kas aga järgmisel aastal veel uusi istutuskaste lisandub, et ümbruskonna elanikud – olgu nad siis noored või vanad, pereinimesed või poissmehed – endal näpud mullaseks saaksid teha, köögivilja või maitserohelist kasvatades, selles avaliku ruumi spetsialist nii kindel ei ole.

Elu näitab.