Vabariigi valitsus kiitis septembri lõpus heaks sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, mis kehtestab kohalikele omavalitsustele miinimnõuded sotsiaalhoolekande teenustes. See tähendab, et olenemata millises omavalitsuses inimene elab, peavad talle olema tagatud kindlad teenused.

Sotsiaalhoolekande seaduse üheks mõtteks on vähendada ebavõrdsust omavalitsustes. “Selle asja sisu lihtsalt öeldes on see, et kõik Eesti inimesed, kes maksavad üle Eesti võrdset maksu, ja need, kes ei maksa maksu erinevatel põhjustel, peavad saama võrdset teenust,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna valitsuse pressikonverentsil (24.09). Kõnealusteks teenusteks on kodu-, väljaspool kodu osutatav üldhoolduse, isikliku abistaja, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi, varjupaiga, turvakodu-, võlanõustamise ja eluruumi tagamise teenus, lisaks veel sotsiaalvaldkonna põhiteenused.

Teenuseid tuleb osta

Väiksematel omavalitsustel tuleb nimetatuid teenuseid kas ise pakkuda või neid sisse osta. Näide, kus kõiki sotsiaalteenuseid ei ole võimalik pakkuda, on Aegviidu vald. “Hetkel pakume kodu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi, eluruumi tagamise ja vajadusel isikliku abistaja teenust. Turvakodu-, väljaspool kodu osutatavat üldhoolduse, varjupaiga-, võlanõustamisteenust oleme sunnitud vajaduspõhiselt mujalt sisse ostma,” ütles Aegviidu valla sotsiaal- ja haridusspetsialist Kristel Lään. Aegviidu vald läheneb igale juhtumile individuaalselt ja püüdnud pakkuda abivajale sotsiaalhoolekande seaduses ettenähtud teenuseid.

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütleb, et probleeme seaduse kehtima hakkamisel ei tohiks tekkida. „Enamus seaduse eelnõus välja toodud sotsiaalhooldekande teenuseid pakub vald juba täna kohapeal,“ rääkis Uukkivi. Siiski peab vald ostma sisse üldhoolekodu-, varjupaiga- ja turvakoduteenust. Raasiku sotsiaalosakonna töötajad ise suhtuvad miinimnõuetesse heakskiitvalt: “Miinimumnõuete kehtestamine sotsiaalhoolekande teenuste osas on igati õige otsus, sellest võidavad kõik abivajavad.”

Seadus uuel aastal

Seadusega loodetakse tõsta ka sotsiaalteenuste kvaliteeti. Tsahkna loodab, et uus seadus saab heakskiidu riigikogus ja hakkab kehtima juba järgmisest aastast. Ministri sõnul oleks see oluline samm edasi sotsiaalhoolekandes. “Oluline on see, et seadus jõustuks koos nende seadustega, mis puudutavad ka töövõimereformi ellukutsumist,” lisas Tsahkna.
Aitamaks omavalitsusi, annab riik omavalitsustele läbi Euroopa Sotsiaalfondi 31 miljonit eurot, et toetada hoolduskoormuse vähendamist ja sotsiaalhoolekande teenuste pakkumist.