Lääne-Harju vallast, Klooga lähedalt metsast leiti septembri keskel 38 kasti kokku ligi 25 000 tähtaja ületanud COVID-19 anti-geeni kiirtestiga, mis võisid seal vedeleda kevadest saati. Jaemüügis võisid need maksta mitusada tuhat eurot.

„Kindlasti ei pärine need Lääne-Harju valla koolidest ega muudest meie asutustest. Meil sellises kogusest teste ei olnud ja testimist koordineeris vallavalitsus,“ ütles Lääne-Harju valla kommunikatsioonispetsialist Katre Saar Harju Elule.

„Meil puudub teave nende päritolu kohta, kastidelt oli tuvastatav saadetise saabumine Soome. Väärtust meie hinnata ei oska,“ nentis Saar.

Viis kuupmeetrit teste koristati Saare kinnitusel 16. septembril ja suunati jäätmekäitlusesse.

Kaameraga kohal

Vahetult enne seda käis kaameraga kohapeal TV3 saate „Märgatud Eestis“ juht Taavi  Libe, kelle kutsus kohale COVID-19 antigeeni kiirtestide kastid avastanud Peep.

Saatejuht luges kokku 38 kasti. Kuna ühes kastis on kirjade järgi 655 testi, peaks testide koguarv olema ligi 25 000. Kui ühe testi hind on vahemikus 10 kuni 20 eurot, siis võib testide koguväärtus jääda Libe arvates 250 000 ja 500 000 euro vahele.

Apteekide kodulehtedelt võib leida antigeeni kiirteste nii 4–5 eurosest hinnaklassist (üks proovikassett) kui 15–17 eurosest hinnaklassist (5 proovikassetti). Eeldusel, et leitud kastides on viie kassetiga pakid, võib testide jaehinnaks arvutada u 400 000 eurot.

Libe andis juhtunust ametiasutustele otse-eetris helistades teada.

Mõeldud Soome turule

Asja kohta väärteomenetluse algatanud keskkonnaameti hinnangul olid testid arvatavasti mõeldud Soome turule, sest neil olid soomekeelsed kirjad.

Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo juhataja Tarmo Tehva sõnul on väärteomenetlus prügistaja välja selgitamiseks hetkel pooleli. Maksimummääraks prügistamise eest füüsilisele isikule on kehtestatud trahv kuni 2400 eurot (300 trahviühikut) ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

„Õnneks antud juhul otsest ohtu keskkonnale ei olnud, küll aga oli tegu keskkonna risustamise ning potentsiaalse ohuga loomadele ja lindudele.“ 
keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa büroo juhataja Tarmo Tehva

„Testide metsa alla viimise täpset aega selgitame menetluse käigus, kuid ilmselt toimus see selle aasta kevadel,“ ütles Tehva. Ka see, mis asjaoludel need metsa sattusid, peaks selguma menetluse käigus. Sama vastuse sai Tehvalt küsimus, kas asi on selles, et omal ajal telliti liiga palju teste ja neid ei jõutud tähtajaks realiseerida. Keskkonnaamet ei ole testide väärtust hinnanud.

Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põikliku sõnul võib arvata, et tegemist on kasutusaja ületanud testidega, mis oleks tulnud jäätmetena käidelda.

Testide rahalist väärtust kommenteerides lausus Põiklik, et see sõltub sellest, kui palju ja millised testid kastides leidusid.

„Poodides ning apteekides on leitavad võrreldavad testid, mille põhjal saaks hinnangu anda, kuid see võib erineda tegelikust soetusmaksumusest,“ märkis Põiklik. Ta pidas tõenäoliseks stsenaariumit, et omal ajal telliti liiga palju teste ja neid ei jõutud tähtajaks realiseerida. „See on kahtlemata üks tõenäoline põhjus,“ ütles Põiklik.

Reostajat raske välja selgitada

Reostaja väljaselgitamist ta väga tõenäoseks ei pea.

„Kui seadmete juures oli dokumente või muid andmeid, mille abil seadmeid omanikuga seostada, siis oleks see võimalik. Kui testide juures midagi spetsiifilisemat ei ole, on omaniku tuvastamine keeruline,“ selgitas Põiklik.

Märgistusel peavad olema leitavad tootja andmed, kuid selliseid kiirteste toodetakse suures hulgas, ning kuna nende liikumine Euroopa Liidu ühisturul on vaba, ei ole kohaliku omaniku leidmine pakendi info järgi Põikliku sõnul tõenäoline.

„Kui tegemist peaks olema ka pandeemia tippajal Eestisse toodud testidega, siis sellel ajal liikus neid iseäranis palju ning läbi erinevate kanalite,“ lisas Põiklik.

Kui tõsiseks juhtumiks ametkonnad seda hindavad?

„Tegemist on kahetsusväärse olukorraga, kus jäätmete korrektse utiliseerimise asemel peeti võimalikuks loodust reostada,“ ütles ravimiameti osakonnajuhataja Piret Põiklik.

„Kõik ebaseaduslikud jäätmete kõrvaldamise juhtumid on tõsised. Õnneks antud juhul otsest ohtu keskkonnale ei olnud, küll aga oli tegu keskkonna risustamise ning potentsiaalse ohuga loomadele ja lindudele,“ sedastas keskkonnaameti seisukoha Tarmo Tehva. Testid oleks Tehva sõnul pidanud üle andma jäätmekäitlejale.

Põikliku sõnul tuleb kõik meditsiiniseadmed utiliseerida vastavalt tootja juhistele ja muudele kehtivatele jäätmekäitluse reeglitele. „Meditsiiniseadmete valdkonnas selleks eraldiseisvaid nõudeid kehtestatud ei ole,“ lisas Põiklik.

Koroonakaart.ee andmeil on Eestis tehtud kokku ligi 3,7 miljonit koroonatesti. Kinnitatud haigusjuhtumeid on olnud 618 218, surmasid 3001. Kui palju Eestisse teste on tellitud, ravimiamet ei tea, sest testide tellimiseks ja edasi müümiseks Eestis ei ole vajalik luba, samuti ei ole ettevõtetel kohustust täpsetest kogustest aru anda.   

HEA TEADA

Keskkonnaamet tuletab meelde:

Jäätmeid kindlasti metsa alla viia ei tohi. Parim viis jäätmetest vabanemiseks on neid liigiti koguda ja üle anda jäätmejaama.

Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, palume helistada numbrile 1247 ja teavitada rikkumisest keskkonnaametit.