27. veebruaril peeti Klooga kultuurimajas enam kui kaheksakümne osavõtjaga infokoosolek, kus TREV-2 Grupp maavarade kaevandamise valdkonna juht Indrek Malm tutvustas piirkonda liivakarjääri loomise kavasid. Ehkki ettevõte oli soovitud ala vähendanud 216 hektarilt 65 hektari peale, tahtsid kaks tundi kestnud koosoleku ajal saalisviibijate emotsioonid üle pea keeda.

TREV-2 Grupp nimelt oli esitanud keskkonnaametile geoloogilise uuringuloa taotluse Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades ehitusliiva ammutamiseks mõeldud maardla kavandamiseks. Piirkonnas elab 2000 inimest.

Ilma geoloogilise uuringuta ei ole võimalik karjääri luua. Uuringuluba vajatakse keskkonnaametilt, vald peab taotluse kinnitama. Tõsi, juhul kui vald peaks keelduma, võib ehitusfirma taotleda luba otse vabariigi valitsuselt.

Ambitsioone on kärbitud

Infokoosolek Klooga kultuurimajas algas 27. veebruari õhtupoolikul kell neli.

Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben teatas, et tema lauale tuli taotlus, et anda seisukoht, kas Klooga ja Kloogaranna vahele on mõistlik liivakarjääri loomine.

Kohe tehti kisa, et miks ei ole venekeelset tõlget. “Me oleme siin pensionärid, 70-–80-aastased.” Protesteerijaks oli temperamentne Aleksandr Dratševski. Tõlk leitigi, rahvas aplodeeris ja koosolek võis jätkuda.

Ruben tõi välja olulise nüansi: “Lääne-Harju vallavolikogul ei ole võimalik tugineda riiklikule maavarade arengukavale, sellepärast, et viimane lõppes 2020. aastal ja uut veel ei ole.”

TREV-2 Grupi poolt olid kohale tulnud maavarade kaevandamise valdkonna juht Indrek Malm, juhatuse liige Tarvo Kuusk, geoloog Andres Kask ja keskkonnaspetsialist Eike Simmer. Peamiseks sõnavõtjaks kujunes Malm.

Indrek Malm TREV-2 Grupist lubas Lääne-Harju vallale iga kaevandatud kuupmeetri liiva eest 1,26 eurot. Fotod Andres Tohver 

“Me oleme ambitsioone vähendanud,” ütles Malm justkui lepitust otsides. Kui esialgu soovis TREV-2 Grupp piirkonnas seitset liivakarjääri 216 hektaril, siis nüüd lepitakse kolme karjääriga 65 hektaril.

Need kolm karjääri jääksid Klooga aleviku ja Tuulna küla vahele Klooga jaama tee ümbrusse.

100 000 tonni aastas

“Miks siin uurida? Hästi lihtne vastus on see, et siin on liiv olemas,” rääkis Malm. “Kvaliteetne liiv, mis sobiks ka meie asfalditehasele, mis asub Harku lubjakivikarjääris siit umbes 26 kilomeetri kaugusel.”

Rahva hulgast kostvatele hõigetele, et miks ei kasutata Männiku ja Karjaküla karjääride liiva, vastas Malm, et Männiku jääb Paldiski, Ämari ja Keila piirkonna teenindamiseks liiga kaugele, Karjaküla on aga juba praktiliselt tühi.

Malm selgitas, et geoloogilise uuringu läbiviimiseks kasutab TREV-2 Grupp roomikutel puurmasinat. “Puurimiseks kasutatakse šneki puuri, mis on analoogne aiaposti puuriga, ainult et natukene pikem.”

Nüüd jõuti numbriteni. “Kaevama hakkame aastas keskmiselt 60 000 kuupmeetrit ehk 100 000 tonni. Karjääri ala arendamise kiirus selliste parameetrite juures on umbes kaks hektarit aastas,” jätkas Malm.

Kaevandamise tehnoloogia näeb välja nii, et liiv pumbatakse koos veega mööda toruliini karjäärist välja, kus see pärast nõrgumist tõstetakse kalluritele. “Väljasõit saab olla mööda Klooga Jaama teed. Valdav transpordisuund on ikkagi Paldiski maantee,” jätkas Malm.

Mis saab kaevuveest?

Järgnevalt näidati rahvale lühifilmi sellest, kuidas Männikul Tammemäe karjäärist pumpamismeetodiga liiva ammutatakse. Männikul on see metsa asemele tekitanud 70-hektarilise järve. “Selle pumba müratase on võrdne ekskavaatori müratasemega, umbes 85 detsibelli,” selgitas Malm.

“Väärt elupaik ei ole mitte ainult sipelgad ja kotkad, vaid on ka inimesed.”

“Minul on ikkagi mure kaevuveega. Kui raudteele tehti kraavid, siis juba peale seda meil põhjavee tase langes,“ kurtis rahva hulgast muret raamatupidaja Tiina Tammer. “Ja teiseks, mis saab meie olemasolevast Klooga järvest, mis toitub allikatest?”

“Mõistlik on panna kaevandamise loa eritingimuseks kaevude seire – enne kaevandamist ja kaevandamise ajal. Kui seal tekib mingisugune muutus, siis saab kaevandaja kohustuseks tagada samaväärne joogivesi. Me saame rääkida kas kaevu süvendamisest või siis uue kaevu rajamisest,” lubas Malm.

“Tuleks uurida, kas tekib suur rohevõrgustiku katkestus? Juhul, kui on kaitstavaid liike, siis kas neid kasvab veel kuskil mujal või saab neid ümber istutada. Ja teiseks, tuleks uus uurimus teha väärt elupaikade kohta. Ja väärt elupaik ei ole mitte ainult sipelgad ja kotkad, vaid on ka inimesed,” rõhutas tekstiilikunstnik Katrin Pere.

Pere tõi näiteks Vasalemma karjääri, mis jääb tema suvituspaigast kilomeetri kaugusele. “Osadel on vesi kadunud. Teiseks, ega seda auku enam ei täida. Kellele neid järvi vaja on, kui on olemas Klooga järv ja on olemas meri!“

“Jah, see asub rohevõrgusikul, nii nagu enamus Eestimaast,” tunnistas Malm. “Ja mis on erinevus Vasalemma karjääriga – nemad on sajal hektaril kõik veest tühjaks pumbanud. See depressioonilehter on välja kujunenud väga suurel alal.”

Kas minnakse kohtusse?

Nüüd tunti rahva hulgast muret, et kui tulevikus hakkab maja paiknema 20 meetri kaugusel karjäärist, siis kes kinnisvara ilmselge väärtuse vähenemise kinni maksab.

“Sellist pretsedenti ei ole, kus oleks saadud kaevandajalt kompensatsiooni võimaliku kinnisvara muutuse osas,” rõhutas Malm. “Aga tulevikus te müüte maja järve kaldal.”

Nüüd võttis sõna spaaärimees Andres Tiik, kelle väitel on TREV-2 varasemalt ühe karjääriga seoses juba kohtus käinud. “See on sisuliselt karstiala, kus on allikaveed, järved, jõed, kalad,” arvas ta Klooga piirkonna kohta. “Kas kohalik kogukond paneb seljad kokku ja hakkab ühiselt kohut käima?” Tiik rõhutas: “See on roheala. Üldplaneeringu järgi see ei ole tootmismaa.”

Malm vastas: “TREV-2 ei ole kohtus ühegi keskkonnaloa saamise protsessis ja minu teada ei ole seda ka varasemalt olnud.”

Riigi infosüsteemi ametis töötav Tõnu Tammer juhtis tähelepanu Erki Rubeni sõnavõtule. “Valla esindaja natukene eksis, kui ta ütles, et ei ole olemas üldplaneeringut. 2018 kevadel kinnitas regionaalminister Harju maakonna üldplaneeringu. Kui vaadata seda planeeringut, siis kõik see ala, mis on raudteest Tallinna poole, on Tallinna roheline vöönd.”

Tõnu Tammer kartis ka, et ettevõte võib kaevandamise järel pillid kotti panna ja uue juriidilise keha tekitada. “Ja on taas kord vald lõhkise küna ees. Elanikel vett ei ole, kohustust ettevõttel ei ole ja tsentraalset vett ka ei ole.”

Porgandiks ressursitasu

Malm rahustas Tõnu Tammerit, et TREV-2 Grupp on loodud juba aastal 1961. “Viimased poolteist aastat me kuulume rahvusvahelisse kontserni Eurovia, mille aastakäive on 8 miljardit eurot. Eurovia omakorda kuulub Vinci Groupi, mille käive on 40 miljardi eurot.”

“Kas te olete kursis selle konseptsiooniga, et Lääne-Harju vald on roheline vald, mis tähendab, et kogukonnad peavad väga oluliseks neid väärtusi, mis meil siin praegu on?” küsis Kairi Niinepuu-Mark Lohusalu Poolsaare Loodusseltsist.

Malm selgitas, et Klooga karjääri on vaja nii Ämari sõjaväelennuvälja laiendamiseks kui ka Tallinna ringtee ehitamiseks.

“Aga tulevikus te müüte maja järve kaldal.”

Selle peale arvas MTÜ Lodijärv esindaja Reigo Krutto, et liiva väljavedu võib kohalikud teed üle koormata. “Kui suure tõenäosusega on see, et kui meie ütleme ei, siis te lähete ikkagi riigikogu poole ja võtate loa sealtpoolt?”

Malm vastas, et Klooga Jaama tee koormus tõesti tõuseb. “Võib-olla me leiame siin mingisuguse ühise keele, aga kui see on lihtsalt põhimõtteline ei, siis vabariigi valitsuse poole pöördumine geoloogilise uuringu loa taotlemiseks on mõistlik,” vastas ta siis.

Viimase trumbina käis Malm välja ressursitasu. “Ressursitasu laekub valla eelarvesse ja kui ma ei eksi, siis iga kuupmeetri liiva kaevandamise eest 1,26 eurot.”

Lääne-Harju valla konsultant Kadri Tillemann soovitas kogukonnal kaevandajaga kokkuleppele jõuda. “Kui kaevandaja läheb vabariigi valitsusse, siis meil kaasarääkimise võimalusi ei ole.”

“Vald ei ole veel mitte millegagi nõustunud,” rõhutas abivallavanem Erki Ruben.