Vabadussõja kangelase ning hilisema Tallinna ja Tartu linnapea Aleksander Tõnissoni vahakuju kolib peatselt Kehra jaama. Kuju valmistasid Viimsis tegutsevad meistrid Ene ja Andres Mänd, trotsides seejuures ka koroonaepideemia kitsendusi.
Kehra jaamas asus aastavahetusel 1918/1919 1. diviisi staap. Siin juhtisid Eesti rahvaväe murdelahinguid diviisi ülem, kindralmajor Aleksander Tõnisson, staabi ülem alampolkovnik Jaan Rink ja teised ohvitserid. Kehra jaamas peatusid kolm soomusrongi. Nende dessantlased pidasid punaväega edukaid lahinguid nii Priskel, Kehras kui Vetlas. Seega on Tartumaal sündinud Tõnissonil vaksaliga otsene ajalooline side. Sündmust tähistab jaama seinal 1996. avatud tahvel.
Meister Andres Mänd ütleb, et väejuhi vahakuju valmistamine algas Kehra muuseumi eestvedaja Anne Oruaasa juhtimisel möödunud aasta sügisel. “Algas, nagu ikka, vahakuju kavandamisest Ene Männi poolt ja vahakuju pea modelleerimisest. Seda tegi skulptor Paul Mänd. Kasutati kõikvõimalikku foto- ning filmimaterjali, kus kindralit jäädvustatud.”
Koroonaviirus segas plaane
“Algul sujus kõik probleemideta. Aga siis tuli koroona. Vahakuju valmimine ja avamine oli planeeritud 18. aprilliks, mis paratamatult lükkub edasi,” räägib Andres Mänd.
Saaremaa jäi aga märtsil keskpaigast blokaadi ja meistritel õnnestus vahakuju riietus sealt kätte saada alles aprilli teisel nädalal. Seoses sellega lükkus edasi ka vahakuju keha valmimine. Vormiriietus valmistati Saaremaa sõjavaraseltsi poolt ning Margus Sinimetsa eestvõtmisel. Väejuht kannab vabadussõjaaegset Eesti vormi ning ta on kujutatud umbes 40-aastasena, nagu ta oli jaanuari alguses 1919 Kehra murdelahingute ajal. “Vöörihm pole aga siiani meieni jõudnud,” lisab Mänd.
Millal siis Tõnissoni vahakuju lõplikult valmib? “Praktiliselt on kuju valmis. Kuna avamise aega pole veel määratud, siis tegeleme hetkel viimase lihvi andmisega detailidele, kuid oleme valmis igal hetkel vahakuju paigaldama Kehra raudteejaama,” lubab meister.
“Algul sujus kõik probleemideta. Aga siis tuli koroona.”
Eesti tuntud kindralite kujusid on Ene ning Andres Mänd varemgi valmistanud. Valgas asub kindral Hans Kurvitsa vahakuju, kes oli Eesti piirivalvevägede rajaja. Samuti on Viimsi muuseumis vaadata Johan Laidoneri ning ka ühe sõduri vahakujud.
7500 eurot koos
Mis on järgmised tööd? “See ei ole teada. Kõik sõltub tellijatest ja nende võimalustest. Juttu on olnud Lydia Koidulast Pärnusse. Kindlad tööd on olnud Soome presidendid Mikkeli vahakabinetti,” ütleb Andres Mänd.
Kehra raudteejaama vabadussõja muuseumi eestvedaja Anne Oruaas ütleb, et kuju maksab ligi 7500 eurot. Sellest 6000 eurot on Leaderi toetus ning ülejäänu on omaosalus. “Omaosaluse oleme saanud üle kahe aasta annetusi kogudes. Muuseumis on väljas olnud korjanduskarp, mille juures kiri, et annetused kindralmajor Tõnissoni vahakuju heaks. Muuseumi avamise ajal oli meil näitus “100 paari sokke ja kindaid Eesti sajandaks sünnipäevaks”, mille projektijuht oli MTÜ Kehra Raudteejaam liige Anu Mäeorg,” ütleb Oruaas.
Näitusele kudusid 34 Kehra naist sokke ja kindaid, kokku sai ligi 120 paari ja hiljem on neid juurdegi tulnud. Kudujad annetasid suurema osa näitusele toodud asjadest muuseumile ja neid on seejärel müüdud. Kogu müügitulu on läinud vahakuju fondi ning tehtud on ka annetusi.
Kindral vabadussõjaaegses Eesti vormis. Foto erakogu Kindral ning kahekordne linnapea
• Aleksander Tõnisson (1875–1941) juhtis vabadussõjas 1. diviisi ning Viru rinnet. Pärast sõda oli ta mitme diviisi ülem ja mitmekordne sõjaminister. Läks aastal 1934 erru.
• Aastatel 1934–1939 Tartu ja 1939–1940 Tallinna linnapea. Oli väga nõudlik ja korraarmastaja omavalitsusjuht, panustas palju linnade heakorrale ning haljastusele.
• Vahistati 1940 NKVD poolt ja hukati juulis 1941 Tallinnas, Patarei vanglas.
