Kiiu mõisa remont oleks vastavalt ehituslepingule pidanud valmima tänavu 31. oktoobril. AS Eviko aga töid õigeks ajaks valmis ei saanud. Veelgi enam – Kuusalu vald maksab tähtajad ületanud ehitusfirmale lisaraha täiendavate tööde eest.
Pühapäeval, 18. novembril, Kiiu mõisa kiigates hakkasid silma seinu ja lagesid värvivad eesti mehed. “Värvitoon on 368. Siia tuleb kaks värvikihti. Seina värvimine võtab aega nii kaua, kuni hea saab,” ütles Tõnis Kipper redelil rulliga seina võõbates.
Kuidas tööd edenevad? “Kenasti-kenasti. Oleme graafikus. Maalripool on hea. Tahaks selle kuu sees kindlasti lõpetada,” arvas Tambet Kõiv, enda sõnul maalribrigaadi juht firmast Vana Rewal OÜ.
Tartust pärit Kõiv ja Kipper teevad mõisas kaheksatunniseid tööpäevi.
Abiks ukrainlased
Värvijate eeltööd ehk seinte pahteldamist korraldasid kolm ukrainlast, kes jõudsid Eestisse alles 13. novembril. “Suurepärane,” arvas Vitali Festinets, kes tuli Ivano-Frankovskist. Mis firma kaudu ta Eestisse saabus? „Ma täpselt ei tea, ma tean ainult ülemuse nime,“ ütles Vitali.
Tema sõnul on ülemuse eesnimeks Priit. „Tema perekonnanime ma täpselt ei mäleta, see on küllakutsel kirjas,“ lisas Vitali.
Palju palka makstakse? “Ma ei ole veel midagi saanud, ma olen siin esimest korda,” vastas Vitali. Siis meenus talle, et ta käis Eestis ka kaheksa aasta eest. “Ma olen töötanud Tšehhis, Lõuna-Koreas,” täpsustas mees.
Paari meetri kaugusel pahteldas Vitali vend Ivan Festinets. “On vaja teha hästi, suurepäraselt. Ma olen ka teistes riikides töötanud,” ütles ta.
Kolmanda ukrainlase nimeks osutus Igor Tšulan. “Kõik on normaalne, ilus. Mulle meeldib siin töötada,” arvas Igor ja väitis, et käis Eestis tööl juba nõukogude ajal, kolhoosis nimelt.
Graafikust maas
Juunis 2016 lubas tellija esindaja ehk Kuusalu arendus- ja vallavara spetsialist Tõnu Ammussaar Harju Elule, et AS Eviko remondib Kiiu mõisa 998 400 euro eest ning remondi lõpp on kavandatud oktoobrisse 2017.
Kas remont on valmis? “Lepingu lõpptähtaeg oli 31. oktoober 2017. Eviko on palunud lepingu tähtaega pikendada selle aasta lõpuni. Kuusalu vald on seda arutanud ja andnud nõusoleku,” teatas nüüd Ammussaar.
Eviko palus Kuusalu vallavalitsuselt pikendust oktoobri alguses. “Siis me menetlesime, arutasime seda ja oktoobri lõpus me enne lepingu lõppemise tähtaega seda ka pikendasime,” meenutas Ammussaar.
Miks oli pikenduse palumise põhjuseks? “Mõisa lahtivõtmisel ilmnesid tööd, mida ei olnud algselt ette näha. Paljud seinad, mis olid algul projekti kohaselt plaanitud kandvaks, osutusid nii pudedaks, et need tuli lammutada ja uuesti taastada. Märkimisväärselt palju töid tuli ümber teha. Sellest tulenevalt ka väike viivitus. Ja kuna Kuusalu vallavalitsusel ei põlenud mõisa kohesel kasutuselevõtmisel, siis me saime sellega nõustuda,” ütles Ammussaar.
Kas probleemidega kaasnesid ka täiendavad rahalised kulud? Ammussaar tunnistas, et Kuusalu vallavalitsus maksab Evikole täiendavad 60 000 eurot. “See võeti valla eelarvest muidugi, kust siis ikka. Selleks taotleti volikogult luba eelarvemuudatuseks, mille volikogu andis,” ütles ta. Volikogu andis loa 31. oktoobril ehk päeval, kui mõisa remont oleks pidanud valmima.
Kuusalu vallavalitsuse 24 ametnikku töötavad praegu kolmes kohas: Kuusalu tervisekeskuses, noortekeskuses ja endise päevakeskuse ruumides. Mis kuupäeval plaanib vallavalitsus Kiiu mõisa sisse kolida? “Kui vähegi võimalik, me tahame alustada kolimisega peale jõule,” lootis Ammussaar.
Osad töid kevadeks
Kas on kindel, et mõis saab korda detsembri lõpuks? “Võib juhtuda, et mõningad tööd võivad vaegtöödena üles jääda. Tõenäoliselt ei ole mõistlik mõisa praegu teist korda värvida. Me teeksime teist korda värvimise kevadel. Tõenäoliselt ka muru külvamine võib vaegtööna üles jääda,” arvas Ammussaar.
Tema sõnul ei ole ehitaja veel esitanud konkreetsete tööde loetelusid, mis ajaks miski täpselt valmis on. Kes on Eviko alltöövõtjad? “No seal on hulk alltöövõtjaid, ma kõiki ei tea,” ütles Ammussaar.
Arendus- ja vallavara spetsialist käib enda sõnul Kiiu mõisa üle vaatamas igal teisipäeval. Seda, kas hoonet remondivad kohalikud või võõrtöölised, ta öelda ei osanud: “Me suhtleme peatöövõtjaga. Me ei käi ühegi töömehega objektil rääkimas.”