Rae vald pole rahul, et sotsiaalministeerium ei lisanud Peetri alevikku esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste nimekirja. See tähendab, et vald ei saa taotleda toetust Peetrisse perearstikeskuse rajamiseks, omavahendid keskuse rajamiseks vallal aga praegu puuduvad.
Peetri alevik on koos lähipiirkonnaga (Järveküla ja Rae küla) Eesti kiireima rahvastikukasvuga piirkond, kus elab praegu u 7000 inimest. Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul selgitati ministeeriumile juba enne esmatasandi tervishoiu nimekirjast teadasaamist, kuivõrd vajalik on Peetrisse perearstikeskuse rajamine. „Sisuliselt on üllatusliku tervisekeskuste tõmbekeskuste nimekirja tekitamisega Rae vald ilma jäetud raha taotlemise võimalustest Peetri perearstikeskuse ehitamiseks, kuigi varasemalt lubati kõigile võrdseid võimalusi raha taotlemiseks,“ ütles ta.
Vallavanema sõnul on probleemide ees sajad väikelastega perekonnad, kes on sunnitud tervishoiuteenuse saamiseks liikuma läbi kõige tihedama liikluskoridori (Peetri asub Tallinna-Tartu mnt ääres – M.T.) Tallinna erinevatesse keskustesse.
Nõudlus kasvab
Põline Peetri elanik ja kolme lapse ema Kaia Roots ütles, et nende perearst on Jüris, kuid paljude hiljuti Peetrisse elama asunute perearstid on Tallinnas. „Meil on siin tõesti nii palju lastega peresid, et oleks mugavam, kui ka Peetris oleks perearstikeskus,“ ütles ta. „Arvestades, et meil on umbes 5000 elanikku, ja kui sellele liita veel Järveküla, mis areneb tohutu hooga, ja Rae küla, siis oleks perearst Peetris tõesti põhjendatud.“
Rae valda teenindab praegu viis perearsti, kellest üks asub Tallinnas. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslik Rakendusuuringute Keskuse (RAKE) aruande (millele tuginedes koostati ka esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste nimekiri) järgi oleks aga Rae vallas praegu vaja kümmet perearsti ja 14 pereõde. Aastal 2030 oleks vastavad arvud juba 12 ja 18.
Et sotsiaalministeerium ja kaks valdkonna ministrit vajadusest paremini aru saaks, pöördus Rae vald septembri alguses tervise- ja tööministri poole palvega vaadata üle Peetri piirkonna sobivus tõmbekeskusena tervisekeskuste nimekirjas. Sel esmaspäeval aga saadeti avalik kiri sotsiaalvaldkonna mõlemale ministrile, kus kutsuti neid tutvuma Peetri ja aleviku lähiümbrusega, et oma silmaga veenduda teema tõsiduses ja vajaduses tervisekeskuse järele. Kas ministrid ka kutse vastu võtavad, ei osatud käesoleval nädalal sotsiaalministeeriumist Harju Elule veel öelda.
„Olukorras, kus Peetri on juba kujunenud ka teenuste poolest arvestatavaks keskuseks, pole võimalik, et alevikku ei nimetata esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuseks,“ märkis vallavanem Võrklaev.
Jüris läheb ehituseks
Peetri aleviku kahjuks räägib tõenäoliselt Tallinna lähedus, alevik asub linna ja valla piiril. Samas kui arvestada, et Tallinna-Tartu maantee jagab Rae valla pikuti kaheks, saaks pidada Peetrit valla läänepoolse osa keskuseks. Lisaks võiks Rae valla nägemust mööda teenindada Peetri perearstikeskus ka lähedalasuvate Kiili valla asulate elanikke.
Jüri jääb teisele poole maanteed ning asub Peetrist ca 10 km kaugusel. Need kaks asulat on valla nägemuses kohalikud tõmbekeskused, kus peaksid olema kättesaadavad peamised avaliku teenused, et vähendada pendelrännet Tallinna.
Vald on Peetri tervisekeskust juba kaua planeerinud. Nimekirjast väljajäämine ja rahalisest toetusest ilmajäämine andis valla plaanidele kõva hoobi. Mart Võrklaeva sõnul valmis Peetri noorte- ja perearstikeskuse eskiisprojekt aastal 2013 ning ootab siiani elluviimist. „Paraku ei ole vald finantse leidnud, ja olukorras, kus omavalitsusel tuleb koolikohtade tagamiseks ehitada laenu abil uus kolme paralleelklassiga põhikool, ei jagu ilma toetuseta omavalitsusel lähiaastatel piisavalt vahendeid vajaliku hoone ehitamiseks,“ nentis ta.
Kui Peetri jäi tervishoiu tõmbekeskuste nimekirjast välja, siis teine Rae valla suurtest asulatest, Jüri, on seal kenasti olemas. Seega saab loota toetusele ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmetest. Vallavanema sõnul töö juba sellel suunal käib ning Jüri tervisekeskuse ehitamiseni plaanitakse jõuda aastal 2017.
OSKAR LEPIK
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik
Esmatasandi tõmbekeskuste loetelu koostamisel on lähtutud RAKE uuringust ning terviseameti tervishoiu korralduslikust hinnangust üldarstiabi teenuse kättesaadavusele. Loetelu on kooskõlastatud rahandusministeeriumiga kui regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga.
Raha saavad taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kes on teinud koostööd ja jaganud ruume perearstidega kokku 55 piirkondlikus ja 47 kohalikus tõmbekeskuses. Tervise- ja tööministri määrus sätestab toetuse andmise tingimused esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamiseks.
Raha taotlemine on võimalus, mitte kohustus. Kui perearst tegutseb väljaspool tõmbekeskust, siis ta võib seal mõistagi ka edaspidi edasi tegutseda.
Konkreetse tervisekeskuse rajamist toetatakse juhul, kui projektis osaleb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Narvas üheskoos vähemalt 6 perearsti nimistut ja mujal Eestis vähemalt 3 perearsti nimistut. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on muuhulgas tagada regionaalne tasakaal, et rahastatud ei saaks näiteks ainult Tallinna ja Tartu projektid. Hiiumaal valitakse välja üks, alla saja tuhande elanikuga maakondades kaks ning üle saja tuhande elanikuga maakondades kolm projekti. Harjumaal (koos Tallinnaga) valitakse välja neli kõrgeima koondhindega projekti.
