Kui Janno Puusepp kolmeaastaselt tsüstilise fibroosi diagnoosi sai, lubati talle veel kolm kuni viis eluaastat. Praegu on noormees 33-aastane ning haiguse kiuste nii näitekirjanik, lavastaja, luuletaja kui ka koomik.

Kell üksteist pühapäeva hommikul Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi majas. “Uh-uh-uu. Kõik arvavad, et ma olen romantiline inimene. Ei ole. Ma olen täpselt samasugune sitapea, nagu kõik teised,” deklameerib Margus Mankin monoetenduse “Mu peas ei ole aknaid” proovis.

Mankini iga liigutust jälgib pingsalt Janno Puusepp, kes on näidendi autor ja lavastaja. Kui Puusepp elab igapäevaselt Järiste külas Tartumaal, siis Mankin Suure-Jaanis Viljandimaal.

Mis on sellel kõigel pistmist Harjumaaga? Monoetendusega tullakse rahva ette Kiili rahvamajas teatripäeval 12. oktoobril. Teatripäev ise peetakse Janno Puusepa Fondi toetuseks.

Janno Puusepp Margus Mankiniga monoetendust “Mu peas ei ole aknaid” lavastamas. FOTO: Andres Tohver

Diagnoosi kiuste

Janno Puusepp oli kolmeaastane, kui tal diagnoositi tsüstiline fibroos. See on hingamiselundeid ja ja seedesüsteemi haarav harvaesinev pärilik haigus, mis põhjustab paljude kehavedelike muutumise väga viskoosseks ehk paksuks.

“Ma ei võtnud kaalus juurde. Ema viis mu Tartusse haiglasse. Sümptomite põhjal tehti see haigus kindlaks. Aasta oli siis 1989. Selle diagnoosiga lastele ei antud väga palju lootust. Minu emale öeldi, et ära kiindu oma poega, teda pikalt ei ole,” meenutab Puusepp.

Kui palju eluaastaid lubati? “Lubatigi kolm, neli, maksimum viis alates diagnoosi saamisest,” räägib mees.

“Lasteaeda mind ei võetud. Kardeti, et minuga juhtub midagi. Põhikooli mind võeti 8-aastaselt tingimusel, et minu õde on minuga samas klassis. Iga kolme kuu tagant käisin ja käin siiani haiglas,” kirjeldab ta.

“Põhikooli mind viidi iga päev autoga. Kui ma oleksin jala või bussiga läinud, siis ma oleksin teel nii palju köhinud, et ma ei oleks suutnud koolis enam õppida,” räägib Puusepp.

Haiguse kiuste lõpetas ta esmalt Nõos põhikooli ja siis Rannu keskkooli.

Üle kolmekümne näidendi

Kümnenda klassi poisina hakkas Puusepp osa võtma Rannu rahvamaja näiteringist. Pärast keskkooli lõppu käis ta Tallinnas lavakunstikooli katsetel, aga tundis tol momendil, et ei taha seal olla. “Ma isegi ei vaadanud, kas ma esimesest voorust edasi sain.”

Noormees proovis kätt restoranides Volga ja Kotka Kelder, kus oli baarman, administraator, ettekandja ja meelelahutuse eest hoolitseja. “Ma lihtsalt sundisin ennast. Ma ei ole kunagi tahtnud seisma jääda haiguse pärast,” ütleb ta.

“Ja siis ma hakkasingi kirjanikuks. Olen 2012. aastast tegelenud näitekirjandusega. See muutus vaikselt minu tööks. Olen kõike seda õppinud omal käel,” räägib Puusepp.

Esimene näidend oli Rannu rahvamaja tarbeks kirjutatud “Leselised” – komöödia kolmest naisest. “Peamine intriig näidendis on see, et naised, kes on oma abikaasa kaotanud, on vandunud truudust kuni surmani, aga ei ole öeldud, kelle surmani,” muigab näitekirjanik.

“Peamiselt olen kirjutanud komöödiaid. Kirjutan komöödiaid tõsistel teemadel. Näiteks üks tükk oli vähihaigetest meestest. Palju kirjutan armastusest, kodust, suhetest. Viimasel ajal olen kirjutanud päris palju monotükke,” räägib ta.

Mehe sulest on sündinud üle kolmekümne näidendi. “Ma ei ole kunagi mõelnud, et see on produktiivne. Mul on lihtsalt hästi palju mõtteid, mida ma tahan ära realiseerida, enne kui need mõtted ära kaovad,” ütleb ta.

Unistuseks uued kopsud

Kas vabakutselise näitekirjanikuna on võimalik ära elada? „Kui rahvamaja näitetrupp tahab minu näidendit teha, siis ma võtan tavaliselt 50 eurot. Ja võivad teha nii palju kui tahavad,“ selgitab Puusepp.

Näidendite eest saadavale piskule lisandub 300 eurot puudetoetust kuus. Et andekat aga raskelt haiget meest aidata, loodi 2016. aastal tema toetuseks fond. Selle annetuskonto number on EE184204278605413008 MTÜ Janno Puusepa Fond.

“Minu kopsud täituvad aegamööda limaga. Hingamisruumi jääb aina vähemaks. Mingil momendil siirdatakse mulle uued kopsud. Selle jaoks oli vaja korda saada hambad, mis mul haiguse tõttu olid kehvas seisus,” selgitab mees.

32 hambast on Puusepal alles kaheksa – all viis ja üleval kolm. “Detsembriks peaksin saama proteesid. Need ehitatakse osaliselt olemasolevate hammaste külge, osaliselt pannakse suhu metallkruvidega.”

Kuidas on hambad seotud kopsudega? “Kui ükskõik milline organ siirdatakse, siis keha peab olema põletikuvaba. Me otsustasime, et teeme hambad korda, et ei oleks mingeid takistavaid tegureid kui läheb kopsude siirdamiseks,” selgitab mees.

Kui uued hambad saab Puusepp annetajate toel, siis kopsusiirdamise maksab kinni haigekassa.

Lisaks Janno Puusepale on temanimeline fond toetanud ALS-i ehk lihaste kõhetumist põhjustavat närvihaigust põdevate inimeste, vähihaigete ja suhkruhaigete ravi.

Detsembris etendub Puusepa “Kenneth ja Jo”. Ehkki proovid juba käivad, pole veel otsustatud, kas rekvisiidina kasutatav püstol ka pauku teeb. FOTO: Andres Tohver