Muutused looduses panevad metsloomad ja linnud perelisa plaane pidama, pulmatantsud on nii mõnelgi juba hoogu kogumas. Selleks, et linnalindudega koos rahumeelselt eksisteerida, tuleb vahel ühel ohvreid tuua, teisel aga rahuliku igapäeva nimel järjepidev olla.

Kõige linnurikkam aeg Eesti metsades on märtsi keskpaigast juuli lõpuni, mille sisse mahub enamuse liikide poegade üleskasvatamine. Linnakeskkonnas toimub põhiline pesitsemine veebruari keskpaigast juuli keskpaigani, kui kõige varasemad on vareslased ja veidi hilisemad kajakad.

Probleem, et vihased kajakad ja varesed kortermajade ees pikeerivad, ei ole sugugi harv. Neil, kelle jaoks on probleem lindude agressiivse käitumise tõttu kodust väljumine, peaksid mõlema poole jaoks sobiva lahenduse välja mõtlema juba täna.

Suur murekoht on lasteaiad ja koolid

Tihti on agressiivsete linnuvanematega hädas õppeasutused, kes peaksid laste nimel pesade koristamisel eriti hoolsad olema. Kui kajakas on katusel peenikese perega hakkama saanud, ei saa lapsed enam õue mängima, sest mõni linnuvanem kaitseb oma tibusid ja pesa ümbrust hoolega – ohtlikult pikeerides. Sellisel juhul tasub linnupoeg territooriumilt pisut eemale juhtida, aga piisavasse kaugusesse, et vanemad ta ka üles leiaksid.

On ka neid lasteaedasid, kelle juhtkond on otsustanud munadega pesad ära koristada või pojad pesast eemaldada. Sellisele tegevusele järgneb aga trahv, sest tegu on pesarahu rikkumisega. „Pesitsuse ajal lindude häirimine on ebaeetiline ja seadusega keelatud, sest tegemist on nende jaoks kõige olulisema ja tundlikuma perioodiga – poegade kasvatamisega. Seetõttu ongi väga oluline pesitsuse ennetamine, et linnud jõuaks valida pesitsemiseks järgmise koha,“ selgitab Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juht Eike Tammekänd.

Piisab vaid kahest vahele jäetud päevast, kui juba on uue pesa alge sätitud.

Kõige mõistlikum on tegutseda ennetavalt ning järjepidevalt nii pesad kui ka nende alged ära koristada. Seda võib teha ise, aga võib ka appi tellida professionaalid. Linnuabi Grupi töö hulka kuulub enamasti aprilli lõpust tihe katuste koristus, mille käigus käiakse katusel üle päeva ja eemaldatakse ka kõige pisemad samblatutid, millest võiks uus pesa tekkida.

Eelmisel aastal tellisid katustelt lindude pesade eemaldamist Harjumaal umbes 20 õppeasutust ja 100 korteriühistut, sel aastal võiksid inimesed veelgi teadlikumad olla. Need korteriühistud, koolid ja lasteaiad, kellel on kogemus kurja emakajakaga, teavad uuel kevadel väga hästi, mis neid ees võib oodata.

Võtmesõnad on järjepidevus ja kannatlikus

„Kõigepealt tasub selgeks teha, kas lindude pesitsemine on üldse probleem või võib neil rahus pesitseda lasta. Linn on elukeskkond, mis sobib elamiseks ka teistele elusolenditele. Linnalinnud on loomulik osa linnakeskkonnast ja nende olemasoluga tuleb arvestada – jätta neile piirkonnad, kus nende pesitsemine kõige vähem probleeme tekitab,“ räägib Eike Tammekänd.

„Majaomaniku ja linnu konflikti tuleb võimalikult varakult ennetada ning tekitada olukord, et linnud inimese jaoks ebasobivasse kohta üldse pesa ei ehitaks. Näiteks varesed ja kajakad hakkavad endale sobivat pesitsuskohta otsima juba veebruarikuu lõpus, mistõttu on juba praegu õige aeg hoone üle vaadata ning vajadusel sellele lindude ligipääs takistada,“ lisab ta.

Linnuabi Grupi esindaja sõnul plaanivad korteriühistud tihti oma jõududega lindudega võidelda, see aga nõuab järjepidevust. Suvel soovitakse rohkem ringi käia ja puhata ning kolm kuud on pikk aeg. Täpselt nii kaua peab pidevalt uute pesade osas valvel olema, ent piisab vaid kahest vahele jäetud päevast, kui juba on uue pesa alge sätitud. Mõni lind on oma pesa osas eriti vähenõudlik ning kui munad on pesas, siis on juba hilja.

Praktilisi nõuandeid

• Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal.
• Hoia oma katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli.
• Vajadusel kasuta sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
• Lamekatuste puhul tuleb juba veebruaris puhastada katus oksarisust. Katust tuleb külastada igapäevaselt ja koristada võimalikud pesaalged, andes samal ajal lindudele märku enda katusel käimisega, et tegu ei ole sobiliku pesapaigaga.
• Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsalt kättesaadav toit.