Mida kõrgemalt käib päike, seda rohkem rohenäpud sügelevad. Tomati- ja kurgitaimed tahavad istutuskastidest kasvuhoonesse ümberistutamist, mõned sordid uuendamist. Mida võtta, mida jätta? – valik on suur…
“Meil on müügil 39 sorti tomatitaimi. Oleme püüdnud oma sordivalikus arvestada kõige erinevamate aednike, kõige erinevamate inimeste maitsega,” kõneleb Juhani Puukooli Harku aiandi juhataja Eve Pihlakas.
Milline on siis “kõige erinevamate inimeste maitse”?
Tunnustatud aednik alustab värvidest. Traditsioonilistele punastele ja kollastele tomatitele lisaks on sordiaretajad aretanud sordid, mille viljad kuuluvad värvigamma erinevatesse otstesse, mustast valgeni.
“On ju uhke panna lauale must tomat kõrvu valgega,” on Eve Pihlakas kindel. Samas hoiatab ta: meie sortimendis olevad valged tomatid annavad vähem saaki. Aga selle eest on viljad efektselt suured ja viljaliha väga maitsev.
“Ehk see kokkuvõttes kaalubki üles suure saagi,” arvab aiandi juhataja. Kui varem ostsid inimesed ainult klassikalisi tomatisorte, punaseid, maitsvaid ja suuresaagilisi – üksvahe oli aeg, mil küsiti ainult Härjasüda sorti, siis nüüd katsetavad hobiaednikud aina rohkem. Pealegi on mustal, valgel ja punasel tomatil kõigil erinevad maitsed.
Peale viljade värvuse erinevad tomatid taimede kasvukõrguse, valmimisaja ja vilja suuruse osas. “Klaaskasvuhoones kasvatajaile soovitaksin kõrgemaid sorte, rõduaednikele madalamaid – ega saagivahet suurt ole,” kinnitab aiandi perenaine. “Potis kasvatajal, olgu siis rõdul või avamaal, peab tomatitaime jaoks korralikult suur pott olema, mahutavusega oma kümme liitrit,” õpetab aednik.
Aiandussõltlastele on Juhani Puukoolil ka sellel kevadel uudis – tomatitaimed on esmakordselt amplisse istutatud. Nagu lilled või maasikad ja sobivad nii õue kui rõdule. “Tegelikult on ju tomat samaväärne lillega – õitseb. Ja viljad on veel boonuseks peale, miks mitte siis amplis proovida,” julgustab Eve Pihlakas. Juhani Puukoolis kasvatatakse taimed ette mahedas mullas, väetatakse kanasõnnikuga. Kui kasvataja väetab edasi ka mineraalväetistega, on see normaalne. Tomatit üle väetada on raske.
Enam nõutavad eestimaised sordid on Eve Pihlaka kinnitusel Malle, Mato, Maike, Evelle, Terma, Koit, Varto. Kõik kasvavad meie tingimustes hästi.
Mida ütleb kogenud aednik algajaile, kes näiteks alles alustamas tomatikasvatusega. “Tasub istutada erinevaid sorte, olenevalt kasvuhoone suurusest nii viis kuni kaheksa. Ja siis proovida. Panna maha varavalmivaid ja hilise valmimisega sorte, võib olla erinevates värvitoonides, enamik võiksid olla eestimaised, aga sekka ka mõni väismaine, soovitavalt mõnest lähiriigist,” õpetab aednik. Samas on neid välismaiseid sorte, mille kohta Eve Pihlakas ütleb, et seda või seda ei soovita, siiski vähe. Kasvuhoones kannavad ka lõunapoolsemad sordid hästi, neile on lihtsalt rohkem soojust vaja. Ja veel: tomatitaimi ei tohi kasta õhtul hilja, õhk kasvuhoones jääb lämbeks ja hakkavad levima haigused. Kogenud aednik soovitab kõigil, mitte ainult algajail, katsetada ka vene sortidega.
“Venemaal on aretatud väga häid sorte, pealegi on nad meile klimaatiliselt lähedased,“ kõneleb Eve Pihlakas.
NB! Tasub proovida.
ZIPANGU KURGIKASVATAJAILE
Müügil on Jaapani nimistusse kuuluv uus kurgisort Zipangu. Kuna seemned on märkega F1, siis ise neid paljundada pole mõtet – kasvavad ei tea mis sorti kurgid. Asjatundjate kinnitusel on saadavatest seemnetest kurgid välimuselt pikad ja peened, tiheda viljalihaga, seemneteta ning krõmpsud. Sobivad salati- ja võileivakurkideks.
