„See on polügooni kõige koledam koht. Siia sihitakse tankidelt lastud mürsud, siia heidavad pomme lennukid, siia lendavad mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud raketid.“

Nii kõneleb riigi kaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru, osutades madalate puude ja põõsastega kaetud avarale tasasele alale polügoonil, mis paikneb suures osas Kuusalu vallas.

„HIMARSid, tankid ja kahurid ehtsa lahingmoonaga polügoonil ei tulista, lennukid ei heida lahingpomme. Lahingrelvad kasutavad ainult õppemoona. Ka miine siia ei panda,“ räägib Elari Kalmaru polügooni „kõige koledamast“ alast, mis on piiratud aia ja teetõketega, ning kuhu ei tohi isegi kaitseväelased ilma sapöörideta siseneda. Alati on võimalus, et mõni lõhkekeha on jäänud manöövritel lõhkemata. Korra või kaks aastas toimuvad siin aga õppused, mille käigus sapöörid kõnnivad ala läbi ja teevad leitud lõhkekehad kahjutuks. 

Tavalistel päevadel on rahulik

Tavalistel päevadel on siin aga rahulik, korralikud teed jooksevad risti-rästi läbi põõsaste, mitmel pool on näha veesilmasid ja -reservuaare. Laskeala serval kõrgub vaatetorn. Paigast ülevaate saamiseks, aga teatud õppustel ka tule juhtimiseks. 

„Kui jälle ajakirjanduses pahandatakse, et polügoonil on puhkenud tulekahju, siis põleb tavaliselt just see ala,“ kõneleb riigi kaitseinvesteeringute keskuse avalike suhete spetsialist Krismar Rosin. See tähendab, et põleb peamiselt turbane maapind, millelgi muul siin põleda pole. Veesilmad teede ääres on aga veevõtukohad päästeautodele, ala lõikavad teed peavad aga pidurdama tule kiiret levikut. 

Tavalise vaataja silmale pole see „koledaim“ ala, kuhu tulistatakse, nii kole ühtegi. Ei meenuta siin midagi sõjafilmides nähtut, kuskil pole ei pommikraatreid ega mürsulehtreid. Mullapind on enam-vähem tasane oma looduslikkuses. „Praeguseks on Kevadtorm koos suurimate laskmistega seljataga, mõnda aega on polügoonil vaiksem,“ teab Elari Kalmaru, kes vastutab kaitseväe harjutusväljade eest juba üheksa aastat. Pärast õppusi maastik tasandatakse. Tööd saavad siin ka kohalikud elanikud.

Esimesed paugud

Kaitseväe keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 ja laius 8 kilomeetrit. Polügooni pindala on kokku ligi 12 000 hektarit, mis piirnevad nelja vallaga: idas Kadrina, lõunas Tapa, läänes Kuusalu ja edelas Anija vallaga. Laskmine ei toimu igal pool territooriumil, tulistamiseks on kindlad las-
kealad. Tavalistel päevadel, mil õppelaskmisi ei toimu, võivad kõik huvilised polügooni alale siseneda, loodust nautida, marju noppida. Takistusteta. 

„Aga tähelepanelik tasub ikka olla. Siin võin liikuda sõjameeste rasketehnika,“ manitseb Elari Kalmaru.

Noorsõdurid saavad esimesed teadmised automaatrelvadest laskmises Suru lasketiirus, kus automaatidest antakse tuld kuni 400 meetri kaugusel olevatesse siluettidesse. Algajate laskurite jaoks on tehtud vastavad lamamisasemed. Kohe kõrval oleval väljal saavad treenida aga snaiprid ja kuulipildurid – seal on võimalikuks laskekauguseks kuni poolteist kilomeetrit. Sihtmärgid, mille pihta tulistatakse, tõusevad süvenditest automaatselt. 

„Nii on meil see enamikel laskeväljadel, süvenditest tõusevad maketid, olgu tegu siis inimese või masina vineerist siluetiga,“ selgitab Krismar Rosin.

Raskerelvade sihtmärkideks on vanad merekonteinerid või autod. Liikursuurtükk K9 Kõu, mis ehtsas lahingus võib tulistada 40 kilomeetri kaugusele, tabab siin sihtmärke 7–8 kilomeetrit eemal.

„Keskpolügoon on kaasaegseim polügoon Eestis. Kui Võrus paikneval Kuperjanovi pataljonil on suuremad laskmised, tulevad ikka siia,“ räägib Elari Kalmaru. Keskpolügoonil, Valgejõe ääres harjutatakse pontoonsilla rajamist üle veetõkke, samuti on olemas suur betoonist bassein, mida peab õppustel läbima rasketehnika. Läinud suvel avas kaitseinvesteeringute keskus vanas turbatööstuskeskuses Rabassaares kaitseväe kolmanda, kõige suurema linnavõitluslinnaku, kus harjutatakse nii objektide vallutamist kui ka kaitsmist. Kauneim koht polügoonil on aga parkmets. Täielikust maaidüllist puudub seal vaid lambakari. 

Keskpolügooni põhjapoolses osas käib aga ehitus – buldooserid tasandavad pinda, kallurid veavad killustikku teealuseks. „Siia on tulemas soomusmasinate manööver-laskeväli,“ harjutusväljade haldusjuht Siim Pikkur. 

Lähedal olevalt kõrgendikult on juba aimata tulevase manöövervälja piirjooni – põhjast lõunasse jooksevad loogeldes neli teed. Nendel hakkavad õppustel peatselt liikuma meie kaitseväe soomukid ja liitlaste tankid. „Automaatsüsteemid tõstavad siis õppustel masinatele sihtmärke ette. Ootamatult – nagu päris lahingus,“ räägib Elari Kalmaru tulevastest õppustest. Treeningväli on neli kilomeetrit pikk, valmis peab see olema selle aasta lõpuks. 

„Keskpolügoon on kaasaegseim polügoon Eestis. Kui Võrus paikneval Kuperjanovi pataljonil on suuremad laskmised, tulevad ikka siia.“
– Elari Kalmaru

Suhted ümbruskonna elanikega

Mitmel pool harjutusväljakutel on näha stendi haruldaste loomade ja taimede piltidega, seletuseks juures lühike tekst eesti ja inglise keeles. Siin on kala- ja kaljukotka, musta toonekure fotod, pildid käpaliste mitmest liigist. 

„Kokku on polügoonil 12 infotahvlit. Et sõdurid puhkehetkel võiksid uudistada, millised haruldased looma- ja taimeliigid siin elavad,“ räägib Krismar Rosin. Avalike suhete juht kinnitab, et isegi üks merikotkas on just poegimas sealsamas, selle „kõige koledama“ laskeala lähedal. Laskeharjutused loomi ja linde ei segavat – seda kinnitavad mõlemad mehed. Eestis on vähe nii liigirikkaid paiku, kui seda on keskpolügoon. Et loomade liigirikkus ja arvukus säiliks, ollakse tihedates sidemetes keskkonnaametiga. 

Kuidas on polügoonil suhted aga kohalike elanikega? Kas kaevatakse paugutamise pärast? 

„Eks aeg-ajalt tule ikka kaebusi. Väljaõpe ja lahinglaskmised tekitavad ju müra,“ kõneleb Elari Kalmaru. Üldiselt hindab ta aga suhteid kohalikega heaks. Igal harjutusväljal on oma infotelefon, kuhu võib helistada 24/7, alati saab oma muret kurta. Paraku ei suuda polügooni juhtkond alati kriitikale koheselt reageerida. „Aga kui laskmisharjutusi planeerime, saame korrektuuri teha,“ täpsustab Krismar Rosin.

Polügooni väravate taga on suur bassein. Pärast õppusi pestakse seal masinad puhtaks, laaditakse treileritele. Ja sõjamehed sõidavad koju, kasarmutesse Tapal või kaugemal. Siis valitseb jälle rahu.

KOMMENTAAR

Kohalikud on harjunud paugutamisega!
Riivo Noor, Anija vallavanem, põline Aegviidu elanik

Keskpolügooni kohta erilisi kaebusi pole, ei minul ega ümbruskonna inimestel. Ehk on see ka sellest, et laskmised on seal ikka toimunud, toimusid vene ajal ja paugutatakse ka nüüd. Inimesed on harjunud. Muidugi – kui laupäeva hommikul kell kuus hakatakse paugutama, siis tahaks küll küsida – kas tööpäeval suurtükki lasta ei saa. Üldiselt on olukord aga kontrolli all.

Märksa ärevamaks teeb inimesi aga see, mis toimub Soodla laskeväljakuga. Seda plaanitakse laiendada, praegu on menetlemisel riigi eriplaneering, toimub mürahäiringu uuring ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. See kõik on inimesed ärevaks teinud.