Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul on põhja-tõmmusilmik, hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane olnud Eestis kogu aeg väga haruldased, piiratud levikuga ning leitud vaid üksikutest kohtadest. „Nende liblikaliikide levik ja arvukus on äärmiselt piiratud. Põhja-tõmmusilmik ja hahkkaruslane on punases nimestikus määratletud väljasuremisohus olevaks ning tume-nõlvaöölane lausa kriitilises seisundis olevaks liigiks,“ ütles Kukk.
Põhja-tõmmusilmik on päevaliblikas, teised kaks liiki – ööliblikad. Põhja-tõmmusilmikul on teada vaid üks populatsioon Lõuna-Eestis, hahkkaruslane on levinud hajusalt Harjumaa rannikul Pakri poolsaarest Meremõisani ning lisaks väikese eraldiseisva populatsioonina Pärnumaal Matsi rannas, tume-nõlvaöölast leidub kaasajal vaid kahes elupaigas Pakri poolsaarel.
Põhja-tõmmusilmiku suurimaks ohuteguriks on tema Eesti ainsa populatsiooni paiknemine majandusmetsas ja rabaservas, kus on nii metsaraie, kuivendamise kui ka turba kaevandamise oht. Seetõttu on vajalik sinna moodustada püsielupaik.
Tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase suurimateks ohuteguriteks on nende elupaikade – niidualade – paiknemine tiheasustus- ja aktiivse tööstusega piirkondades, mistõttu ohustab neid ühelt poolt ehitustegevus ja teiselt poolt elupaikade hävimine kinnikasvamise tõttu. Lisaks ohustab eeskätt tume-nõlvaöölase populatsioone isolatsioon, sest asurkond on väike ning liigi põhilevila populatsioonidest eraldatud.
Tume-nõlvaöölase valmik, foto Aare Lindt. 
Hahkkaruslase valmik Pakri poolsaarel, foto Aare Lindt. Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ning tume-nõlvaöölase kaitse-eesmärkideks on tagada nende asurkondade pikaajaline säilimine looduses. „Lähiaja kaitse-eesmärgiks on põhja-tõmmusilmiku Eesti ainsa elupaiga kaitse alla võtmine püsielupaigana ning teistel liikidel kaitstavatel aladel asuvate populatsioonide säilimine heas seisundis. Kõige olulisemate tegevustena on kavandatud liikide kaitsekategooria muutmine, tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase leviku täpsustamine, elupaigakasutuse uuring, riiklik seire ning niiduelupaikade hooldamine,“ selgitas Kukk.
Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitse tegevuskava eelnõu koostasid 2023. aastal Anu Tiitsaar (MTÜ Puhmaskulmik) ja Erki Õunap (Tartu Ülikool). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri spetsialistid. Kinnitatud tegevuskavaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
