Kuigi Keskerakonna Harju piirkonna esimeheks kandideeris ainult Värner Lootsmann, esitati kandidaadiks ka Viimsi abivallavanem Oliver Liidemann, kes pärast kandidaadi sõnavõttu loobus juhiks pürgimisest.

Kui Loksa gümnaasiumis toimunud piirkonna juhi valimistel esitati Keskerakonna piirkonna juhiks Oliver Liidemann, olid saalisolijad üllatunud ning küsisid kõval häälel: kellega on tegu?

Liidemann kasutas kandideerimist võimalusena kõnetada Harju keskerakondlasi. “Pool aastat tagasi valiti meile kongressil uus juhtorgan, mistõttu on Keskerakond olnud sisuliselt kodusõjas, sest kõik ei taha leppida ühe poolega,” rääkis ta. Liidemanni sõnul oli tema kandidatuur ja sõnavõtt erakonna juhatuse liikmetega läbi arutatud, ja kuigi see kõigile ei meeldinud, tuli seda ikkagi teha, sest erakonnasisene võitlus tuleb lõpetada.

Olukorrast piirkonnas

Lisaks oli Liidemannil kriitilisi sõnu Harju piirkonna kohta. “Harjumaal on 22 omavalitsust, millest me oleme võimul kõigest viies omavalitsuses (Anija, Viimsi, Loksa, Maardu ja Paldiski). Ma arvan, et see ei ole hea tulemus. Meil on vaja uusi mõtteid, ideid. Praegu vesi seisab ja mida rohkem see seisab, seda hapumaks läheb,“ ütles Liidemann, viidates Keskerakonna Harju piirkonna senisele juhtkonnale.

“Meil on Viimsis 21 volikogu liiget, kellest kaks on Keskerakonnast ja me oleme võimul. Seda tänu sellele, et me suudame teiste erakondadega suhelda. Keskerakonna Harju esimees ja juhatus ei ole selleks mitte midagi teinud,” lisas Liidemann hiljem intervjuus.

130 poolthäält

Lootsmann, kes valiti 9. aprillil 130 poolt- ja 7 vastuhäälega Harju piirkonna juhiks, ei olnud enda sõnul üllatunud, et piirkonna juhi kohale esitati veel kandidaate. “Juttusid oli igasuguseid. Üldiselt tundus, et ega neil [Liidemanni seltskond – M. R.] siin midagi nii väga tõsist ei olnudki plaanis,“ sõnas Lootsmann, kelle sõnul on Liidemannilt ennegi tulnud mõistetamatuid käike: “Kolm nädalat tagasi andis ta mind aukohtusse, sest minu sõnavõtt [piirkonna juhi esimesel valimisel – M. R.] oli liiga tõsine.”

Juhtinud Harju piirkonda viimased 22 aastat, seab Lootsmann eesmärke vastavalt vajadusele. “Loomulikult on palju teha, aga elu on dünaamiline ja sellega tuleb arvestada. Praegu oleneb palju haldusreformist. Vastavalt sellele tuleb seada ka oma adrad. Aga seda me näeme siis, kui seadus on vastu võetud,” ütles Lootsmann.

Tema sõnul tuleb igale Harju piirkonnale eraldi vaadata. “Harjumaal toimuvad mitmed omavalitsuste ühinemised, ja ma näen, et me peame sellele tõsiselt keskenduma,” lisas Lootsmann.