Tallinna vanalinn oli nädalavahetusel keskaega täis – vapraid rüütleid, koketeerivaid lossipreilisid, kaupmehi, käsitöölisi… Ja nende naisi. Hobuseid kaarikutega ja lapsi. Nunnasid. 26. keskaja päevad said hoo sisse juba reedel, 11. juulil.
Õitsva hansaaja hõng koos lõhnade, kilina, kolina ja mitmekeelse vadinaga oli tunda ja kuulda juba kaugele. Raekoja platsil peetaval keskaja turul käis kauplemine keskaegse kuraasiga. Kaubeldi ehete, keraamika, tekstiili, nahkesemete ja millega iganes, peaasi et ajalugu kaubalt vastu vaatas. Niguliste mäel tegutses meistrite küla oma õpitubadega, seal oli ka rüütlite kool, aga ka sinna jagus kauplejaid.
„Seekord oli meil oma käsitööd pakkumas natuke üle 60 käsitöömeistri,“ kõneles keskaja päevade üks korraldajatest, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste (pildil). Kindlasti olnuks tahtjaid rohkemgi, aga raekoja platsil rohetav rohepark seab juba kolmandat aastat laadale piirid ette. Samas said korraldajad Veskimägi-Iliste kinnitusel valida, keda kauplema lasta – et kõik oleks ikka ehtne ja ajalooline.
Lisaks Eesti käsitöömeistritele ja kohaliku toidu tootjatele olid väljas ka Läti meistrid villast ja nahast esemete, sarve- ja luutööde ning ehtetega. Eriti uhked olid luust voolitud noapead. Leedukad meelitasid ostjaid tinast ja vasest valuehetega, Ungarist olid kohal vilepillimeistrid. „Eks need keskaega järgivad kaupmehed üks maailmarändurite kamp ole, käivad mööda paljudes kohtades toimuvaid keskajapäevi,“ tundis korraldaja juba mitmeid meistreid ka isiklikult. Sest Liina Veskimägi-Iliste on ka ise tuntud käsitöömeister.
„Ja nüüd supile,“ kajas järsku mehehääl kui tõrre põhjast üle Niguliste mäe. Sepaproual oli supp valmis saanud.
Keskaja päevad toimusid 26. korda ja 26. aastat järjest. Ei pannud ka covid üritust pausile, mõnest vihmasagarast siis rääkimata.
Kirev rongkäik tipnes maailmameistrist õhuakrobaadiga
Nagu laulupeolgi oli keskajapäevade üheks keskseks sündmuseks rongkäik. See polnud küll nii pikk ja rahvarohke, kulges Viru tänavat pidi Raekoja platsile, aga oma kirevuselt andis keskaeg laulupeole vaat et silmad ettegi. Kui rahvas oli Raekoja platsil juba koos, pidi see algama – etendus keskaegse linna kohal. Etendust andis ei keegi muu kui selle ala maestro, slackline maailmameister Tauri Vahesaar ise. Iga tema liigutus taeva ja maa vahel tundus all plaksutavale ja huilgavale rahvahulgale kompromiss elu ja surma vahel. Õhuakrobaat, kes on loonud slackline’il triki, mida kutsutakse Estonian Backflip’iks, ning kõndinud ahhetama panevad 800 meetrit maa ja taeva vahel, oli seekord tagasihoidlikum, piirdudes üle Raekoja platsi jalutamise ja mõningate trikkide näitamisega kõrgustes.
Töötoad
„Uue ettevõtmisena olid kavas käsitöötehnikate töötoad,“ kõneles korraldaja Liina Veskimägi-Iliste. Raekoja platsil õpetas meister Roland Burk tegema puidust pihukaussi. Kes tahtis aga proovida näiteks kartulitrükki kangale, võis katsetada sedagi. Õppida sai ka keskaegset nahatööd ja isegi kalligraafiat, mida õpetasid Tallinna paberikoja meistrid. Mõnes töötoas sai vaadata, kuidas meister tööd teeb – enamik meistreid lubas aga õpipoistel endilgi käed külge panna. See küll maksis natuke – 5-30 eurot, aga tegija sai selle raha eest õpitoast lahkudes kaasa lisaks kogemusele ja eduelamusele ka enda valmistatud eseme. Eheda, justkui meistri vormitud.
Nagu igal korralikul üritusel, on keskaja päevadki algusest peale olnud sisustatud meeleoluka kultuuriprogrammiga. „Põhimõte on ikka sama – et oleks seos keskajaga,“ rääkis korraldaja. Selle aasta peaesinejaks oli põhiliselt Saksamaal resideeruv, aga kogu Euroopas ja mujalgi kontserte andev Poeta Magica. Ansambel on alates 1992. aastast olnud teenäitajaks paljudele ansamblitele, ühendades erinevaid muusikastiile, et luua „keskaegset maailmamuusikat“. Poeta Magica oli Tallinnas teist korda. „Poeta Magica loob igal üritusel imelise atmosfääri. Elav ja maagiline teekond viib kuulajad läbi kõigi maade ja aegade,“ kõneles ürituse korraldaja.
Hästi võeti kuulajate poolt vastu ka vanamuusikaansambel Rondellus, kes esitas oma rahvusvaheliseltki hästi tuntud „Sabbatumi“. Ehk teisiti öeldes – mängiti kuulsa rockansambli Black Sabbath’i loomingut keskaegses töötluses. Samuti publiku sooja aplausi pälvinud EstPipes Trio on kolmest TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga torupillimängijast koosnev trio. Raekoja platsil mängisid nad seekord palasid Eesti torupillivaramust ning ka mõne keskaegse loo.
Kolm päeva kestnud üritust ei seganud eriti ka vihmahood ega äiksemürin. „Kuidas saaksime lasta ennast segada? Keskaja päevad toimusid 26. korda ja 26. aastat järjest. Ei pannud ka covid üritust pausile, mõnest vihmasagarast siis rääkimata. Juba mõtleme suurele käsitöölaadale ja siis juba järgmisele üritusele. Ära see ei jää,“ lubas korraldaja Liina Veskimägi-Iliste.