15. oktoobril 71-aastasena meie seast lahkunud Georgi Bõstrovi asemel valitseb Maardu linna alates eilsest vaid 31-aastane Valev Kald. Kes on too laiemale avalikkusele veel üsna tundmatu noor mees, kelle kätte usaldati suuruselt Eesti kuuenda linna juhtimine?
Te sündisite 27. septembril 1984 Tallinnas. Kas elate Tallinnas praegugi või olete elamise soetanud Maardu linna?
Valev Kald: Olen 1986. aastast elanud ja elan ka praegu Maardu linnas.
Millises põhikoolis ja keskoolis Te õppisite? Mis olid Teie lemmikained?
Õppisin Maardu Keskoolis, praeguse nimega Maardu Gümnaasiumis esimesest kaheteistkümnenda klassini. Lemmikuks olid humanitaarained.
Miks tegite keskkooli järel valiku just Akadeemia Nordi kasuks, keskendudes seal Euroopa ja Eesti avalikule õigusele?
Keskkoolis mulle meeldisid sellised ained nagu ühiskonnaõpetus, ajalugu ja geograafia, seega tundsin alati huvi selle vastu, kuidas toimetab avalik teenistus Eestis ja ka väljaspool Eestit.
Astusin Akadeemiasse Nord just sellepärast, et õppejõudude koosseis oli seal tõepoolest väga väärikas; ka sain Nordis valida palju vabaaineid juurde – kogusin viie aasta jooksul kokku ligi 300 ainepunkti, nominaalne maht oli 200.
Aastatel 2002-2005 läbisin bakalaureuse Eesti avaliku halduse ja Euroopa õpingute alal. 2005-2006 olin üksik-vahipataljonis nooremseersant, jaoülem ja sõjaväepolitsei rühmaülema abi. 2006-2008 tegin magistri Euroopa ja Eesti avaliku õiguse alal.
Olete pidanud ka õpetaja auväärset ametit. Mida õpetaja amet teile andis?
Alates 2003. aastast olin Maardu Gümnaasiumi õhtuse ja kaugõppeosakonna sekretär-asjaajaja. Alates 2009. aastast töötasin õhtuses osakonnas õpetajana eesti ja hiljem ka vene osakondades. Olin eesti osakonna juhataja ja klassijuhataja. Andsin tunde ka Maardu Gümnaasiumi päevase osakonna keelekümblusklassides.
Õpetasin 2009-2014 ajalugu, ühiskonnaõpetust, ökonoomikat, inimeseõpetust, kunstiõpetust, õigusõpetuse aluseid, uurimistöö aluseid. Õpetaja amet ja osakonnajuhataja roll on mulle andnud palju positiivset: hea praktika, suhtlemisvõimaluse noortega, hea eneseteaostus.
Te olete poliitikuna teinud valiku Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks. Millal ja miks te sellesse parteisse astusite?
Parteisse astusin 2012. aastal teadlikult, kuna platvorm on mulle südamelähedane. Vasakpartei on ainsa erakonnana Eestis viimase kahekümne kolme aasta jooksul seisnud linna ja maa töörahva elatustaseme ja sotsiaalsete õiguste kaitsel, kogu aeg rõhutades neidsamu seisukohti, mis nüüd on hakanud kõlbama kõikidesse valimisprogrammidesse.
Eelmisel aastal europarlamenti pürgides saite vaid 226 häält. Kas tasus proovimist?
Üleüldiselt partei osaleise fakt valimistel omab väga tähtsat rolli, see on parem, kui mitte osaleda. Seda enam, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei on Euroopa Vasakpartei liige ja peabki osalema ja näitama, et parempoolsusele on ka alternatiivseid ideid Eestis ja Euroopas. Samas häälte arv on otseselt seotud finantsvõimaluste ja ka meedia võimalustega.
Mis on teie arvates kolm kõige pakilisemat asja, mis Maardu linnas järgmise kahe aasta jooksul kindlasti ära tuleks teha?
Vastavalt Maardu Valimisliidu programmile 2013-2017 ning vastavalt enda visioonile, kõige tähtsamad punktid on elanike sotsiaalkaitse paranemine, sealhulgas elutingimused, noorte osalus – haridusvõimalused, sport, noortevolikogu – ja munitsipaalasutuste töötajate väärikad palgad.
Milline on teie perekondlik seis?
Olen abielus, laps on pooleteistaastane.
