6. detsembri õhtul oli Keila kultuurikeskus pinevusest paks – lapsed vanuses 8–11 ja nende vanemad ummistasid fuajeed, et saada jalg filmimaailma ukse vahele. Keilas käis end “Tagurpidi torni” näitlejaks pakkumas 55 last, üle Eesti aga 700.
Näitlejate otsimist filmile nimetatakse casting´uks. Balti Filmi- ja Meediakooli lõpetanud Heli Jürissoni valvsa pilgu all hüplesid neli last 6. detsembril Keila kultuurikeskuse laval. “See on see kõige suurem jama. Te olete metsa täiesti ära eksinud,” pani korraldaja lapsed fantaseerima.
“Te peate koos metsas ringi liikuma, alati koos liikuma. Te ei tohi üksteist ära kaotada. Mis on kõige tähtsam – te peate omavahel rääkima, arutama, mõtlema, vajadusel ka vaidlema, kuidas nüüd metsast välja saada. Mitte keegi ei tea, kus te olete,” ütles Jürisson iga sõna rõhutades.
Eesti häbelikkus
Näitlejakandidaadid olid ujedad ja kohmetunud. “Appi,” hüüdis siis üks lastest. “Me oleme liiga kaugel metsas,” ütles teine.
Jürissoni see ei rahuldanud: “Nii, mida veel võiks teha?” “Peaks ronima puu otsa,” tuli vastus. “Aga vaadake, äkki on siin kuskil see puu, vaadake ringi,” soovitas naine.
Kust ikkagi tuli mõte end “Tagurpidi torni” casting´u jaoks välja pakkuda? “Mulle meeldib näidelda,” ütles Harju Elule 11-aastane Kristofer Viikmäe Saue gümnaasiumist. Varasemalt oli tal õnnestunud pääseda Eesti-Soome ühisfilmi “Helene” ja poiss uskus, et õnn naeratab ka nüüd.
“Kõige raskem on kui sa pead mingeid asju ette kujutama,” arvas Järveküla koolis õppiv 8-aastane Liisa-Läte Raal. Tüdruk tunnistas, et tegelikult ta kunagi metsa ära eksinud ei ole.
“Mulle meeldib näidelda,” arvas 8-aastane Liisa Kaldas Keila koolist. Info casting´u kohta sai ta emalt, kes omakorda surfas internetis. “Osa filmis tuleb,” uskus tüdruk.
Tartu Karlova koolis õppiv 8-aastane Richard Rohiväli oli casting´u nimel pidanud maha sõitma peaaegu 200 kilomeetrit. “Mu isa ja ema nägid seda casting´u kirja ja küsisid, et kas ma tahaksin proovi teha. Ma ütlesin jah.”
700 huvilist
“Praeguses staadiumis on favoriite välja tuua natuke liiga vara,” arvas Jürisson, kui lapsed olid lahkunud. Järele mõeldes tunnustas ta Kristoferi püüdlusi. “Ta sai tegelikult väga hästi hakkama, täiesti automaatselt muutus grupi liidriks, jäi rahulikuks ja võttis asja tõsiselt. Tema küpsus avaldas mulle väga palju muljet.”
Miks ikkagi tehakse casting´ut neljakaupa? “See on vajalik, et näha, kuidas grupi dünaamika tööle hakkab, sest filmis nagu ka päriselus tekivad liidrid, tekivad naljapallid. Sa tahad näha, kuidas lapsed on omavahel, kuidas nad käituvad,” selgitas naine.
Kultuurikeskuse saali ukse taga koridoris askeldas samuti Balti Filmi- ja Meediakooli kasvandik Sven Olters juba järgmise neljaliikmelise rühmaga. “Teen lastega intervjuud ja teen nendest pildid,” ütles ta.
Parasjagu oli 9-aastase Keila kooli õpilase Liliani Lukki kord enesetutvustust teha. “Ma eile nägin “Aktuaalsest kaamerast”, et on võimalik casting´ule tulla. Enne seda ma olin emaga arutanud, et tahaks mingis filmis näidelda,” ütles tüdruk. “Mul on kogemus. Ma olen koolinäidendites osalenud.”
Stellar filmi “Tagurpidi torni” casting´ud korraldati Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Raplas, Põlvas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Keilas ning Tallinnas. Ühtekokku kandideeris 700 last, neist 55 Keilas.
Sven Olters Liliani intervjueerimas. FOTO: Andres Tohver Vaja vaid viite
Režissöör Jaak Kilmi vaatab nüüd kõik videosalvestised üle – kes mis tüpaaži sobib. Sõela läbinud lapsed kutsutakse jaanuaris teise vooru. Filmivõtted ise leiavad aset 2020. aasta suvel, kinno jõuab see 2021. aastal.
Kui palju lapsi filmis ikkagi vajatakse? “Viite,” kõlas Jürissoni lakooniline vastus. “Eks see on elu. Lapsed on tõesti andekad ja toredad, aga me otsime teatud tüpaaže. Kui sa tahad teha head mängufilmi, siis see on täiesti OK number.”
“Tähtis on oskus kohaneda uute situatsioonidega. Vastupidavus on ka hea omadus. “Tagurpidi torni” puhul peaks lastel olema teatud kujutlusvõime ja lapsemeelsus alles, sest piir mängu ja reaalsuse vahel on hägune,” arvas naine.
Mida lapsed tunnevad, kui neile öeldakse, et nad sinna filmi ei saa? “Mõni on juba ära unustanud, et ta on üldse casting´ul käinud. Oleneb lapsest ja oleneb eeltööst, mida lapsevanemad teevad. Tihtilugu lapsevanemad teevad sellest palju suurema konflikti, kui see tegelikult on,” selgitas Jürisson.
Casting´u korraldaja lohutas: “Ei peaks üle mõtlema. Kui selle projektiga ei vedanud, siis võib-olla järgmisel juba veab, kui laps on näitlemisest huvitatud.”
