Juuli lõpus otsustas Harku valla konkursikomisjon, et Muraste kooli uueks direktoriks saab 39-aastane Marek Männik, kes varasemalt töötas Saue valla Kernu põhikool-lasteaia direktorina. Männiku esimene tööpäev Murastes on 24. augustil. Harju Elu usutles Männikut Kernu ja Muraste teemadel.
Nelja aasta eest sai teist Kernu põhikooli direktor. Kuidas te Kernusse sattusite?
Ma sattusin Kernusse kuulutust lugedes, mis oli avaldatud CV-Online’is, CV-Keskuses ja ka ajakirjanduses. Kandideerisin, kutsuti vestlusele, valiti välja. Mul ei olnud Kernuga eelnevalt mingeid sidemeid, kui siis ehk see, et mu lapsepõlvekodu on Pärnus ja ma olen siit majast palju kordi mööda sõitnud.
Kernu koolimaja on ehitatud 160 lapsele, aga kui teie sinna direktoriks läksite, käis koolis vaid 59 last. Mis põhjustel laste arv Kernus nii kokku oli kuivanud?
Võib-olla see arv oli natukene üle 60-ne, aga see ei muuda põhimõttelist andmestikku. Jah, 10–15 aastat enne minu tulekut oli laste arv üle saja. Siis ta hakkas järjepanu vähenema. Ja ega siin mingisugust muud põhjust tõenäoliselt ei olegi, kui et ta on ikkagi Tallinnast suhteliselt kaugel. Uuselamurajoonid, mis ehitati, ehitati Tallinnale lähemale. Kernu kooli peaasjalikult toitva Haiba küla, aga ka ümberkaudsete talude lapsed said suureks, läksid ära. Uusi noori peresid samas tempos peale ei tulnud.
Saue vald otsustas eelmise aasta alguses Kernu põhikooli 6-klassiliseks muuta ja liita Haiba lasteaiaga. Otsustati ka, et mõlemad asutused viiakse ühe katuse alla. Kuidas see reform õnnestunud on?
Reform oma sisulist tulemust näitab järgmistel aastatel. Reaalselt me alustame sama katuse all alles sellel õppeaastal. Lasteaiarühmad alustasid Kernu koolis tegevust nädal tagasi. Mõningate kohalike elanike poolt oli muidugi vastuseisu, arvamust, et sellest kaotavad nii kool kui lasteaed, aga tervikuna oli see suhteliselt väikene.
Enamik kogukonnast sai aru, et vaadates meie suurust ja asendit, oli igati loogiline ja mõistlik see kolmas kooliaste Ääsmäele viia ja lasteaed siia vabanevatesse ruumidesse tuua. Vastasel juhul oleks olnud lasteaia ruumid pooltühjad, kooli ruumid rohkem kui pooltühjad.
Küsimus on kvalifitseeritud õpetajates, kolmandale kooliastmele vajaminevates füüsika või loodusteaduse klassides. Oluline on ka sotsiaalne pool, omaealiste noortega suhtlemine, edasiminek gümnaasiumisse, milleks kool peab ette valmistama.
Samal ajal on Kernu naabruses paiknev Ruila põhikool pidevalt paisunud. Muuhulgas on isegi koolipiirkondi muudetud nii, et Ruila kooli ala on kasvanud Kernu kooli arvelt.
See on kaks aastat vana otsus. Me koos Kernu kooli hoolekogu esimehe Milko Milatškovi ja kooliperega juhtisime Saue valla ehk koolipidaja tähelepanu ka sellele, et loogiliselt võttes Kohatu küla, mis Kernu koolilt ära võeti, algab tegelikult paari kilomeetri kaugusel Kernu koolist.
Ega me väga head selgitust ei saanud peale selle, et Kohatu lapsed on niikuinii juba Kernu kooli asemel valinud Ruila ja siis on mõistlik ka koolipiirkonda muuta. Ma pean ütlema, et see otsus ei olnud rõõmustav, aga ega ta meie suurusele ja laste arvule ka väga palju poleks juurde andnud.
Marek Männiku töö Muraste põhikooli direktorina algab 24. augustil. Fotod Andres Tohver Kui palju lapsi sellel sügisel ikkagi Kernus põhikooli ja lasteaeda läheb?
Kernus läheb sügisel esimesse klassi eeldatavasti kaheksa või üheksa last. Kõigis kuues klassis kokku on 38–39 last. Lasteaias on esimest aastat viis, kuus või seitse last, kokku aga 25–27 last. Kokku on see sisuliselt üks lasteaiarühm.
Te olete Kernu kooli nimel võidelnud ja teid on seal omaks võetud. Miks te otsustasite ikkagi kandideerida Muraste kooli direktori ametikohale?
Minu viimased töökohavahetused on olnud seotud pigem sellega, et töö ammendab ennast. Kernu kooli tulles oli siin päris palju teha – kooli ja lasteaia ühendamine, aga ka dokumentatsioon, tegevusloa põhine järelevalve, meeskonna väljakujundamine. Aga nüüd, kui remont on tehtud, meeskond optimeeritud, õppevahendeid hangitud, on õige aeg lahkuda.
Mis kuupäeval te paberid Muraste kooli direktori konkursile sisse andsite?
See oli kas konkursi viimasel või eelviimasel päeval, kas 20. või 21. juulil.
Mis kuupäeval tuli võiduteade?
30. juulil käisin töövestlusel Muraste kooli konkursikomisjoniga. Minu väljavalimisest anti teada järgmisel päeval.
Muraste kooli direktoriks kandideeris väidetavalt vaid kolm inimest, samas kui Jüri gümnaasiumi direktori kohta himustas 19 huvilist. Miks oli konkurents Murastes nii loid?
Üks põhjus on kindlasti see, et õppeaasta algus on palju lähemal. Paljud võimalikud direktorikandidaadid on oma töö juba mujal leidnud või jäänud vanasse kohta. Üheks võimalikuks põhjuseks on ka Muraste kooli ümber toimuv ja selle kajastamine ajakirjanduses, mis on kahjuks kooli mainet kahjustanud.
Murastes on Kernuga vastupidine probleem – kõik õpilased ei mahu enam koolimajja ära. Olete te teadlik Harku vallavalitsuse soovist Muraste kolmas kooliaste ehk siis 7, 8. ja 9. klassid Merikülla endisesse piirivalvekooli õppekompleksi saata?
Jah, olin sellest põgusalt teadlik enne kandideerimist.
Olete te teadlik ka, et see kolmanda kooliastme kolimine on Muraste lapsevanemad Harku vallavalitsusega põhjalikult tülli ajanud?
Ma saan öelda, et see “kolmanda kooliastme kolimine” ei ole võib-olla kõige õigem termin. Seda kolmandat kooliastet Muraste kooli juures ei olegi. Muraste kool on 6-klassiline. Aga ma olen üldjoontes nende probleemidega kursis.
Täna hommikul (10. augustil – A.T) kohtusite te Harku vallavanema Erik Sandlaga. Mis jutuks tuli?
Pigem oli tegemist sellise vastastikuse tundmaõppimisega, kuna minu kandideerimise ajal oli vallavanem puhkusel. Täna (10. augustil – A.T) me kohtusime esmakordselt.
“Ma kindlasti ei lähe sinna üheks või kaheks kuuks, üheks või kaheks aastaks, aga seda lõpuaega on muidugi keeruline öelda. Inimene peab lahkuma õigel ajal. Ka 30 aastat on liiga pikk aeg.”
Kas te olete kohtunud ka Muraste kooli lahkuva direktori Priit Jõe ja kooli hoolekogu esindajatega?
Ei, ma ei ole härra Priit Jõega elus kunagi tedaolevalt kohtunud, väljaarvatud ühel konverentsil, kus me koos viibisime ja kus ta esines. Mul puudub temaga isiklik kokkupuude. Aga ma ei kahtle, et Priit Jõe on teinud Muraste kooli heaks palju ja ma tänan teda selle eest. Hoolekogu esimehe Mart Eensaluga olen kohtunud Muraste kooli uue direktori konkursi raames, mitte rohkem.
Teie esimene tööpäev Muraste koolis on 24. august. Kas see päev tekitab teis uudishimu, põnevust, hirmu või rõõmu?
Ma julgen öelda, et tekitab kõike seda – uudishimu, põnevust, rõõmu ka, aga natukene ka hirmu.
Kui paljud Muraste kooli lapsed ja õpetajad septembris piirivalvekooli hoonetes ikkagi õppetööga alustavad?
Minul, kes ma nüüd alustan Muraste koolis 24. augustil, ei ole sellekohast informatsiooni. Selleks tuleks Harku vallavalitsuse või Priit Jõe kohusetäitja Janela Lääne poole pöörduda. Kuid saan öelda nii palju, et kuna Muraste kool on hetkel 6-klassiline, siis nad ei ole enam otseselt Muraste kooli lapsed.
Mis saab siis, kui teil ei õnnestu vallavalitsuse tahte ja lapsevanemate soovide vahel kompromissi leida?
Ma arvan, et kompromiss on vajalik ja kompromiss on mõeldav selles küsimuses.
Te olite Kernu kooli direktor neli aastat. Kui pikalt te näete end Muraste kooli direktorina?
Ma kindlasti ei lähe sinna üheks või kaheks kuuks, üheks või kaheks aastaks, aga seda lõpuaega on muidugi keeruline öelda. Inimene peab lahkuma õigel ajal. Ka 30 aastat on liiga pikk aeg. Ma arvan, et seitse või kümme aastat võiks Muraste kooli direktor olla küll. Kuni on koolile midagi anda.
Ja milline oleks Muraste kool teie nägemuses kümne aasta pärast?
Minu nägemus – mida ma olen üritanud ka Kernu koolis edasi anda – on see, et kool on ühelt poolt konservatiivne asutus, kus peaks õpetama igikestvaid väärtusi, mida dokumentatsiooni ja maine põhjal Muraste kool teeb. Tervislikud eluviisid, korrektne käitumine, aga samal ajal tuleb kaasas käia ajaga ja anda ka kaasaegseid oskusi, olgu selleks siis digivahendite kasutamine või sotsiaalsed oskused. Aga mida ja kuidas täpselt, see selgub töötades, koostöös koolipere ja lapsevanematega.
Priit Jõe loodud head nagu KIVA tunnid, Roheline Kool, Liikumakutsuv Kool ja muud sellist, ma Muraste koolis kiiresti muutma ei hakka. Lisaks erinevatele väärtuskasvatuse ja tunde huvitavaks tegevatele programmidele tuleb samaaegselt tegeleda ka õppetöö kvaliteediga.
Loodan, et kümne aasta pärast on Muraste kool üks Eesti parimaid koole. Selleks on kõik eeldused olemas.
Marek Männiku CV
1981 sündis Pärnus
1987–1999 õpingud Pärnu Ülejõe gümnaasiumis
1999–2003 bakalaureuseõpe Tallinna pedagoogikaülikoolis ajaloo erialal
2002–2005 Ristiku põhikooli ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
2003–2006 magistriõpe Tallinna ülikoolis ajaloo erialal
2005–2011 Tallinna 32. keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
2010–2013 magistriõpe Tallinna ülikoolis haridusjuhtimise erialal
2011–2012 Tallinna 32. keskkooli õppealajuhataja
2012–2014 Tööinspektsiooni Euroopa Sotsiaalfondi koolituse koordinaator
2014–2016 Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridus- ja kultuuritalituse peainspektor
2016–2020 Kernu põhikooli ja Haiba lasteaia direktor
2020–… Muraste kooli direktor
Mart Eensalu, Muraste kooli hoolekogu esimehe nägemus
Kes Muraste kooli uut direktorit valivasse konkursikomisjoni kuulusid?
Konkursikomisjoni koosseis oli järgmine: Maris Viisileht (Harku abivallavanem, komisjoni esimees), Ott Kasuri (Harku vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja), Kristi Villand (Harku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja), Mart Eensalu (Muraste Kooli hoolekogu esindaja), Eve Tobias (Harku vallavalitsuse personalijuht).
Miks tehti kolme kandidaadi seast valik just Marek Männiku kasuks?
Võitnud kandidaat valiti välja hääletuse tulemusena. Otsustavaks sai Marek Männiku pikaaegne töökogemus koolis, sealhulgas viimastel aastatel kooli direktorina, samuti hinnati tema ausat ja avatud meelt. Tundub ka, et osade komisjoni liikmete jaoks võis olla oluline tuua kooli värsket verd, väljastpoolt Harku valda.
Mida te Muraste kooli hoolekogu esimehena uuelt direktorilt ootate?
Ootame avatud meelt. Meie väga armastatud kooli väärtuste ning põhimõtete edasi kandmist, sealjuures just elus hästi hakkama saavate laste kasvatamist. Samas loodame, et uuel juhi on ka võimeid ja soovi kooli edasi arendada ning tuua kooli meeskonda selliseid säravaid isikuid nagu meie kooli seni igal aastal lisandunud on. Valmisolekut seista näoga laste poole, olla neile nii isik, kelle jutule saab alati minna, aga ka inimesena eeskuju ja suunanäitaja.
Lapsevanematena ootame muidugi ka sirgeseljalisust ning valmisolekut põhimõtete eest seista. Seda ka situatsioonis, kus koolijuhil tuleb olla koolipidaja ja lapsevanemate vahel – oskust mõlemaid pooli kuulata, aru saada ning seista siis selle eest, mis on koolile parem, mitte minna lihtsama vastupanu teed.
Kas te ei karda, et tüli seoses Muraste kooli kolmanda kooliastme kolimisega endise politsei- ja piirivalvekolledži ruumidesse viib sarnaselt Priit Jõe ootamatule lahkumisele ka Marek Männiku lahkumiseni direktori ametikohalt?
Marek Männiku esimeseks suureks väljakutseks saab olema meeskonna enda taha saamine ning kooli igapäevatöö normaalsesse rütmi viimine, kuna arusaadavalt oli Priidu lahkumine meeskonnale suur šokk. Aga tõesti, seejärel tuleb ka uuel koolijuhil asuda 2021/2022 õppeaasta planeerimisele, kus kool peaks koolipidaja plaanide kohaselt asuma kolmanda kooliastmega tegutsema Merikülas.
Siin võib koolijuht tõesti sattuda keerulisse positsiooni. Ühelt poolt tuleb ju tööandja korraldusi üldjuhul täita, kuid teiselt poolt peab koolijuht ka endale ausalt tunnistama, kas ta esiteks on võimeline sellisel kujul lastele head haridust tagama ning teiseks, kas ta saab olla kindel, et lapsed juba kooliteel ohtu ei sattu.
Loodame, et uuel koolijuhil saab olema kergem kui Priit Jõel, kuna loodetavasti ka vallavalitsus on tegelikkuses olukorrast õppinud, isegi kui nad seda ei tunnista. Tegelikult eile (10. augustil – A.T) ju kohtus valla esindaja isegi tunnistas, et nad on varasemalt alahinnanud Meriküla puhul tee turvalisuse küsimust, samuti möönis mõningaid vigu kommunikatsioonis.
