OÜ Inseneribüroo Steiger on esitanud taotluse liiva ja kruusa geoloogiliseks uuringuks Kirikla külas Kernu vallas. Hinnanguliselt on seal maavara miljon kuupmeetrit.
Eelmise aasta suvel kaalus OÜ Inseneribüroo Steiger viite-kuute karjääri varianti üle Eesti. Taotlus geoloogilisteks uuringuteks 37 hektaril Kiriklasesitati keskkonnaametile 17. novembril 2016, kes edastas selle omakorda tutvumiseks Kernu vallale.
Inseneribüroo direktori Meelis Peetrise sõnul langes valik Kirikla kasuks, kuna see on Tallinna-Pärnu maantee lähedal, aga samas ka eraldiseisev koht, mille juures ei ole suurt elamumassiivi. “Lähim elumaja jääb 400 meetri kaugusele,” ütleb Peetris. Külaelanikega ettevõte veel rääkinud ei ole.
“Asi on ju alles taotluse esitamise staadiumis. Siin pole ju veel ära otsustatud sedagi, kas siia tuleb üldse geoloogilist uuringut. Praegu oleme kohaliku omavalitsuse arvamuse ootel,” räägib Peetris.
Vaja valla luba
Mida geoloogiline uuring endast kujutaks? “Uuringuruumi piiridesse rajatakse kas šurfid või puuraugud, et selgitada välja võimalik liiva-kruusa varu ulatus,” ütleb Peetris. Puurimine tähendab kuni 10 meetri sügavuste puuraukude rajamist. Šurf on ekskavaatori kaevatud 4-8 meetri sügavune auk.
“Loodame keskkonnaametist saada vastuse 2017. aasta suveks. Geoloogilise uuringu loa alusel saab välitöid teha suve lõpus-sügisel ja kameraaltöid saaks teha talvisel perioodil,” loodab inseneribüroo juhatuse liige Erki Niitlaan Kernu vallavolikogu mõistvale suhtumisele.
Üle Eesti on väljastatud liivale ju kruusale kokku 417 maavara kaevandamise luba. Neist 56 on väljastatud Harjumaale.
Kernu abivallavanem Hannes Orgse kommenteerib: “Vallavalitsus on uuringuloa taotlemisega seonduva dokumentatsiooni avalikustanud kodulehel ning pöördunud kirjalikult uuringuala piirinaabrite ja külaseltsi poole arvamuse küsimiseks keskkonnaameti eelnõule uuringuluba väljastada. Vallavalitsus kujundab omapoolse ettepaneku ja esitab vallavolikogu veebruarikuu istungile.”
Kui vallavolikogu nõustub geoloogiliste uuringutega, selgitatakse välja Kirikla liiva ja kruusa kihi paksus, selle levik ja kvaliteet. “Võtame materjaliproovid, millele teeme laboratoorsed katsetused. Mõõdame põhjavee taseme kõrguse, teeme topomõõdistuse jne,” täpsustab Niitlaan.
Eeldatavalt on uuritaval alal liiva ja kruusa kihi paksus 2-6 meetrit. “Kui arvestada, et kogu alal levib materjal ühtlaselt, mis on küll vähetõenäoline, on prognoosne maavara kogus 1 miljonit kuupmeetrit,” arvab Niitlaan.
Geoloogilise uuringu lubavate tulemuste korral esitab OÜ Inseneribüroo Steiger maavara kaevandamise loa taotluse, mille menetlemine võtab aasta kuni kaks. Peetris näeb Kirikla liiva ja kruusa võimaliku kasutusena Tallinna-Pärnu maantee kolmerealiseks ehitamist. Kes konkreetselt Kiriklas liiva ja kruusa kaevandama hakkab, ei oska Peetris praegu veel öelda.
Harjumaal juba 56 luba
Üle Eesti on väljastatud liivale ju kruusale kokku 417 maavara kaevandamise luba. Neist 56 on väljastatud Harjumaale. Harjumaal paiknevad suuremad karjäärid Tallinna-Saku, Kuusalu, Huntaugu ja Kose-Risti maardlates.
“Keskmine liiva ja kruusa kaevandamise maht aastas on 5 miljonit kuupmeetrit, millest 1,7 miljonit kuupmeetrit kaevandatakse Harju maakonnas,” selgitab keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialisti Martin Nurme.
Liiva ja kruusa kaevandamine toimub nii peal- kui allpool põhjaveetaset. Peamised kaevandamisega kaasnevad keskkonnahäiringud on müra ja tolmu levik. Karjäärides tuleb kasutada nõuetele vastavat tehnikat, et vältida kütuste, õlide ja muude ainete leket vette ja pinnasesse.
“Liivakarjääride rajamisega soodustatakse kõrele, kivisisalikule ja kaldapääsukesele sobivate elukohtade teket,” toob Nurme välja karjääride keskkonnasõbralikuma poole.
