Kohatu külas Sillaotsa talus elav Hilje Ilves näitab nõutult vetevälja poole, mis katab tema kodutee. Süüdlaseks peab ta Raivo Narist, kes Kernu paisjärve lüüside sulgemisega on üleujutanud mitme talu maad Vasalemma jõe ülemjooksul. Kriitikat teeb ta ka vallaametnik Nils Kändleri aadressil.

Sillaotsa talu jääb Tallinna-Pärnu maanteest 450 meetri kaugusele. Talust maanteeni viib kruusatee, mida aeg-ajalt tabab üleujutus.

“Ma ei ütleks, et see igakuine oleks, aga kui on tõkked lüüsile ette seatud ja jõgi ei saa ära voolata, siis on tee vee all. Tee mitte üksinda ei kannata, vaid kõik metsad ja maad on vee all,” kurdab Hilje.

Tee asemel järv

Seekordne uputus sai alguse 10. oktoobril. “Tahtsin autoga välja sõita. Mul on Škoda, aga ma ei üritanudki. Enne naabrimees Taivo Talinurme džiip käis proovimas, tema sai välja, aga mina oma autoga ei oleks välja saanud,” räägib vanaproua.

Autoga käib Hilje Pärnumaal Varbla vallas juurte juures. Seal on tema omaste hauad ja ema sünnikodu varemed. Ka Lihulas ja Tallinnas elanud naine kolis Kernu valda 1994. aastal pärast pensionile jäämist, sest Kohatu küla Sillaotsa talu on tema abikaasa Endeli sünnikodu.

Ei 78-aastase Hilje ega 74-aastase Endli tervis pole kiita. Endlil oli hiljuti südameoperatsioon. Hiljet kimbutab luuhõrenemine. Tedagi on opereeritud, operatsiooni tagajärjel on nüüd naise vasak jalg neli sentimeetrit lühem kui parem.

Kaua suurvesi Kohatu küla ümber püsib, ei oska Hilje öelda. “Kernu paisjärve lüüsid olid suletud plankudega, et vett paisutada. Vesi ei saa ära voolata. Sellest see uputus on alati tekkinud,” ütleb ta
Lisaks paisjärve lüüsidele näeb ta üleujutuse taga sillaehitust Tallinna-Pärnu maanteel. “Ajutine sild on väga väikese läbilaskevõimega,” arvab Hilje.

Olematu jaama lüüs

Hilje vibutab sõrmega Kohilas elava Raivo Narise suunas, kellele tagastati tema suguvõsale kuulunud vesiveski Kernu paisjärve juures. Naris on naise väitel üritanud paisjärvele luua elektrijaama. Hoolimata plaanidest hüdrojaama ehitatud aga ei ole.

Narisega on Hilje sõnumeid vahetanud ja vestelnud. “Kui meil üleujutused on olnud, olen teavitanud ja küsinud, et milleks seda vett paisutatakse, kui seda ei kasutata,” ütleb naine nõutult.

12. oktoobril suhtles Narisega ka Hilje poeg Tarvo Ilves. Kuna Naris lüüse lahti ei võtnud, läks Tarvo öösel vastu 13. oktoobrit kell üks Kernu paisjärve lüüsi eest laudu ära võtma.

Kernu paisjärve kahepoolne lüüs. 

“Seal on kahepoolne lüüs. Mõlemal lüüsil olid 25 sentimeetri laiused plangud ees. Ta ei saanud neid kätte, ta tahtis nad ära saagida, aga tal on metsaveo haarats. Sellega ta sikutas plangud välja ja pani Narise maja seina äärde,” räägib Hilje poja aktsioonist.

Hilje sõnul on Kernu paisjärve veetaset reguleeriv lüüs pandud kõrgemale, kui see oleks projekti järgi tulnud panna.

Kas Raivo Narise arvates on Kernu paisjärve lüüsidega kõik korras? “Minu meelest on kõik vägagi korras,” vastab Naris Harju Elu küsimusele. Kas ta on aga kuulnud, et veetaseme tõstmine ujutab üle Kohatu küla talude maid? “Seda see nüüd küll ei tee. Täiesti vale väide ja vale arusaamine asjadest. Paisjärve paisutamine seda kohe mitte ei tee,” ägestub Naris.

Ei liha ega kala

2006. aastal moodustati Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts, mille juhatusse kuuluvad lisaks Raivo Narisele Nils Kändler, Ülo Malberg, Andres Jersmann, Rein Viilu ja Sulev Jersman. Üheks eesmärgiks on seatud Kernu paisjärve kunagise maalilisuse taastamine.

Kernu vald andis paisjärve Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts tasuta kasutamiseks 16. septembril 2010. Kui suure summaga on vald ise toetanud paisjärve puhastamist? “Kernu valla osaluse eelarve oli 10 000 eurot. See oli mõeldud omaosaluse katteks. Eraisikutelt annetusi kogutud ei ole,” selgitab Kändler, kes on ühtlasi Kernu vallavalitsuse liige.

Hilje Ilves näeb olukorda teisti. Naine nimetab vallavalitsusse pöördumist kurtidele kõrvadele rääkimiseks, sest Kändler elab paisust allavoolu, kus üleujutused probleeme ei tekita.

Mis oleks ikkagi lahendus? “Ainuke lahendus oleks Kernu paisjärv mudast tühjendada. Mitte vett paisutada, vaid see muda sealt välja võtta ja süvendada. Muidu me jäämegi uppuma,” arvab Hilje.

Kernu mõisaproua Krista Ruus, kelle häärberi ees paisjärv laiub, arvab samuti. “See tuleks puhastada ära. Kui Carl Ludwig Engel mõisa projekteeris, siis asukoht valiti ju selle järgi, et oleks ilus järve peegeldus. Meil on neid soid küll ja veel,” ütleb ta.

Paisjärve kordategemist on üritatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. “Projekteerimisraha anti, aga ei antud teostamisraha,” ohkab Krista. “Kahju on muidugi. Mina väga tahaks, et seda saaks puhastada. Järv on ilus ja siis oleks elus ka. Praegu on see selline poolsurev kooslus, ei ole liha ega kala,” ütleb Krista.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse „ei“ tõmbas kriipsu ka puhkealade rajamisele paisjärve kaldale. “Puhkealad olid planeeritud rajada koos puhastamise projektiga. Kuna seda projekti ei rahastatud, on kogu ehitustegevus külmutatud,” selgitab Kändler ja leiab siiski päikesekiire: “Mõis on paigaldanud seltsi ja vallaga kooskõlastatult järve ujuvkai, mis võimaldab nautida selle paiga looduse ilu.”

Paisjärve tühjakslaskmist Krista ei soovi. “Virtsaauke on meil Eesti täis. Ma ei usu, et see nüüd loodust kuidagi paremini eksponeeriks, inimestele meeldivam oleks. Ma ei usu ka seda, et seesama inimene, kes siit ülesvoolu elaks, sellest suurt õnnelikumaks saaks,” arvab Krista.

“Kõik jätkub samamoodi nagu seni,” arvab Kändler Kernu paisjärve tuleviku kohta. Samas ei suuda ta jätta torkamata: “Aiman nimelt, just praeguse üleujutuse taustal, kes on selle loo tellijaks ja see paneb kahjuks vaid ohkama.”

KÜSIMUS: Miks Keskkonnainvesteeringute Keskus ei ütles?

Toomas Laimets, KIKi Harjumaa projektispetsialist

KIKi nõukogu 2. detsembri 2014 otsusega eraldati toetus summas 5 151 eurot MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Seltsile projekti “Kernu paisjärve seisundi uuring”. Tingimuseks seati, et veekogumi seisundit tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 28. juuli 2009 määruse nr 44 vooluveekogumi ökoloogilise seisundi klassi määramise metoodikale ning 06. aprilli 2011 määruse nr 25 tingimustele.
Uuring oleks andnud põhjendatud soovitused, milliseid konkreetseid tegevusi tuleb paisjärvel ellu viia, et Vasalemma jõe seisundit parandada. Uuringu käigus oli kavas kaardistada paisjärve valgalalt kogumisse kanduv koormus ja hinnata selle mõju, ohjamise vajalikkust ning võimalusi. Kuna aga toetusesaaja tähtajaks sihtfinantseerimiseks lepingut ei esitanud, ega teavitanud, kas MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts soovib projekti jätkuvalt ellu viia või sellest loobuda, siis KIKi nõukogu tühistas 21. detsembril 2015 MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts projekti “Kernu paisjärve seisundi uuring” rahastamise otsuse.

MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts esitas taotluse ka KIKi 2013. aasta teise taotlusvooru, et saada projekti “Kernu paisjärve rekonstrueerimine” toetuseks 545 729 eurot. KIKi nõukogu otsustas taotlust mitte rahastada, kuna kavandatud tegevused ei vastanud finantseerimise korra lisa 1 punktile 4.3.3.

Puudusid keskkonnaministri 28. juuli 2009 määruse nr 44 kohased uuringud, mis tõendaks, et paisjärve setted mõjutavad Vasalemma jõe seisundit. Taotlusele lisatud eelprojektist ei selgunud, miks on Vasalemma jõe seisundi parandamiseks tarvis paisjärvest nii suures mahus setteid eemaldada. Lisaks ei olnud piisavalt põhjendatud paisu rekonstrueerimistööde vajalikkus, kuna 2013. aastal valminud Keskkonnaagentuuri tellitud projekti “Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks” hindas paisu seisukorra heaks.