Vähem kui kümne aastaga on Lääne-Harju vallas asuvast Kernu mõisast saanud hinnatud ööbimis-, söögi- ja kultuuripaik. Vaid paisjärv on jäänud unarusse ning kasvab järjest kinni. Nüüd sai vald 245 656-eurose toetuse maakondlikust arengustrateegia meetmest. Kui kõik hästi läheb ja laabub, siis algab töö paisjärve juures veel tänavu sügisel.

Harju Elu küsimustele vastas Kernu mõisa juht Meelis Kolk. Juttu oli nii mõisasüdame uuendamisest, paisjärvest kui ka koroonakevadest, mis sundis uksed kinni panema.

Värskendame algatuseks mälu. Kui kaua on Kernu mõisasüda praeguste omanike käes olnud? Millal pea- ja kõrvalhoone heasse seisu said? Mida on veel teha ja ette võtta?

Praeguste omanike käes on Kernu mõisa süda alates aastast 2012. Aasta hiljem hakati restaureerima mõisahoone välisfassaadi ning 2015. aasta oktoobri lõpuks oli mõisa siseruumidest valmis saanud vaid väiksem kohvikuosa koos kahe saaliga. Mõisa peahoone peosaalid said valmis 2016. aasta keskpaigaks, millele lisandus aasta hiljem korda tehtud hotell 12 numbritoa ja kolme sviidiga.

Sama aasta sügisel valmis mõisa teisel korrusel viie saaliga seminarikeskus. Kirsiks tordil valmis aastal 2018 Eesti vabariigi 100. aastapäevaks ka mõisa neljas sviit, millel nimeks Vabariigisviit. Mõisakompleksi kuulub hulk kõrvalhooneid. Praegu on neist aktiivses kasutuses vana tallihoone, mille siseruumid läbisid suurema värskenduse aastal 2018.

Nüüd oleme ehitusega jõudnud mõisahoone ajalooliste võlvlagedega keldrisse, kuhu EAS-i abiga ja Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetusega õdusat keller-spaad ehitame! Keller-spaa loodame külaliste tarbeks valmis saada selle aasta novembriks. Tegemist jagub Kernu mõisas aga tublisti! Kaugemas tulevikus võiks veel ette võtta mõisa vana küüni, laudahoone, vana eraldiseisva mõisakeldri ja teenijatemaja.

Kui suur on Kernu paisjärv? Millise vooluveekogu paisutamisest see on tekkinud?

Kernu paisjärv laiub 18 hektari suurusel maa-alal ja see on tekkinud Vasalemma jõe ja paisjärve alla jäävate allikate paisutamisest. Mulle teadaolevalt süvendati ja puhastati Kernu paisjärve viimati enam kui 20 aastat tagasi.

Miks on paisjärv sattunud kehva seisu (vilets veevahetus, vähe vett, liiga madal vms)?

Paisjärv on sattunud kehva seisu põllumajandustegevuse tõttu. Väetised, mida Vasalemma jõega piirnevatel põllumajandusaladel kasutatakse, jõuavad lõpuks jõkke ja jõge mööda paisjärve. See loob aga head kasvutingimused erinevatele veetaimedele ja tekitab muda.

Kas 2018. aasta oli viimati see aeg, kui järv põhjani ära kuivas?

Vastab tõele. 2018. aasta suvi oli erakordselt soe ja päikeseline ning juba eelnevatel aastatel oli näha paisjärve jõudsat kinnikasvamist. 2018. aastal kuivas aga paisjärv suures ulatuses muda pealispinnani ära. Kogu veealune taimestik jäi päikese kätte kuivama. Paisjärves pesitsenud kalad leidsid endale pelgupaiga vesises mudas või liikusid järve ääres olevatesse sügavamatesse soppidesse, kus endiselt omajagu vett sees oli.

2018. aastal kuivas paisjärv suures ulatuses muda pealispinnani ära. Kogu veealune taimestik jäi päikese kätte kuivama.

Paisjärve veetase jääb praeguses olustikus keskmiselt ühe meetri kanti, ent kui jala alla jääb pehme muda, vajud jalgupidi julgelt 30–40 cm sügavamale. Üldiselt on siinsed kaldajooned puhtad ja põhjast olmeprügi silmaga õnneks ei näe.

Kui kaua ja millistest meetmetest on raha taotletud? Kas maakondliku arengustrateegia meede ehk MATA oli esimene, millest raha saite?

Kuivõrd Kernu paisjärv kuulub Saue vallale, siis on ka sellekohased taotlused käinud läbi Saue valla ja nende eestvedamisel. Meie siirad tänud neile selle eest! Meil olid lootused juba kustunud ja selline uudis tuli väga suure ja meeldiva üllatusena! Varem on paisjärve puhastamiseks taotletud rahastust ka KIK-ist, ent tollal jäi see rahastamata.

Mida paisjärvega tehakse (süvendatakse, puhastatakse jne)?

Kindlasti süvendatakse ja puhastatakse. Juttu on olnud ka tehissaare rajamisest. Usume, et tulevad ka sobivad kohad suplemiseks. Kindel on veel see, et kallasjooned saavad pakkuma ilusaid järvevaateid!

Kuidas mõisal läheb? Kas ja kui palju on Covid-19 tegevust mõjutanud?

Täname küsimast! Meil on olnud mõisa äritegevuses kahtlemata väga pikk ja raske aasta ning väljakutsed Covid-19 osas ei ole tänaseks veel seljatatud. Rahvusvaheline turism on praegu Eesti mõistes sisuliselt seiskunud. Ettevõtlust on korduvalt ja pikalt erinevate piirangutega piiratud ja sisuliselt igasugune äritegevus olnud kas täielikult peatatud või tehtud nii võimatuks või otstarbetuks, et seda ei ole mõistlik või võimalik teha. Väga raske on mõisa inimesi puhkama ja lõõgastuma meelitada, kui nad kohapeal või lähima paarikümne kilomeetri raadiuses kusalgi midagi süüa ei saa. Kernu mõisas keskendusime varem ennekõike gruppidele (seminarid, pulmad, pidustused). Piirangutega oli selge, et selliselt jätkata ei saa. Nii panimegi kollektiivselt pead kokku, mille tulemusel sündis Kernu mõisa keller-spaa kontseptsioon.

Millised on suveplaanid, kui piirangud on juba pisut leevenenud?

Kahjuks on meil juba kaks aastat järjest ära jäänud üle 20 teatrietenduse ja hulk kontserte. Ometi on mõni kontsert ja mõni üksik teatrietendus mõisapargis sel suvel aset leidmas! Alates 24. maist on lubatud ka restoranidel taas külastajaid siseruumides vastu võtta ning ilmad lähevad ka väljas soojemaks. Loodame ka piirangute leevenemisele, et saaksime suvekuudesse broneeritud pulmapeod täies mahus maha pidada.

Kommentaar, Kati Oolo, Saue vallavalitsuse arendusprojektide juht

Maakondliku arengustrateegia meede ehk MATA meetme taust on keeruline, st eelhindamine käib läbi mitme asutuse (HOL, MARO, ministeerium ja RTK) ja objekt vajab teatavaid eeltingimusi. Esmalt peab see olema Harjumaa arengustrateegias (sh tegevuskavas) ja omama vähemalt mitme omavalitsuse ülest mõju (Kernu paisjärve puhul viide turismile). Pärast mitut katset on projekt tõesti saanud õiguse ja eelise minna meetmest vahendeid taotlema. Tänaseks on paisjärv liidetud taotlemisõigusega projektide nimekirja ning kui kõik tingimused täidetakse, saame kuue kuu jooksul esitada RTK-le põhitaotluse. Põhimõtteliselt on tegemist eelotsusega ja kui suuri muudatusi võrreldes ettepanekuga ei toimu, siis toetuse saamine on põhiotsusena võimalik.

Praegune toetuse summa Kernu paisjärve puhastamiseks ja korrastamiseks on 245 656 eurot.

Koos projekteerimisega on kogukulu ligi 400 000 eurot. Ehk siis vallaeelarvest kaetakse natuke üle 150 000 euro.

Meie olukorra tegi keeruliseks viimasel hetkel selgunud keskkonnamõju hindamise vajadus. Õnneks saame öelda, et keskkonna-
amet on sellega kiiresti edasi liikunud ning tänaseks on KMH programm koos ning asjaomastes asutustes kooskõlastamisel. KMH protsess võtab tavapäraselt aega umbes kuus kuud kuni aasta. Hetkel on lootust, et saame suve jooksul sellega korda. Põhiprojekt on valmis, vee erikasutusluba väljastatud ning nüüd ootame programmi hindamise õnnestumise taga. Kui kõik läheb ootuspäraselt, siis ehk sügisel on oodata avalikku hanget töövõtja leidmiseks. Tööde alustamist sügisel veel lubada ei julge, võimalikkus sõltub KMH programmi elluviimisest ja lõpliku toetusotsuse saamisest. Anname endast parima! Lõplik valmimine jääb siiski järgmisesse aastasse.