Kümneid kordi Keilas vandaalitsenud ning muud halba teinud noortest on tänaseks alaealiste komisjon suunanud erikooli viis noormeest. Kahe otsuse vastu on aga alustatud kohtuteed.
Harju Elu vestles Keila linna alaealiste komisjoni esimehe Uno Paasiga. Ta ütles, et komisjon on erikooli suunanud viis alaealist. Neist üks otsus vaidlustati ringkonnakohtus, mis jäeti rahuldamata. Edasi on seda võimalik vaidlustada riigikohtus. Vaidlustati ka teine otsus, kuid seda pikendati kuni 1. septembrini. Kolm noormeest on koolis, üks ootab otsuse jõustumist. “Üks noormees vabanes koolist kevadel, kuna sai 17 ja tema koolikohustus on lõppenud. Erikooli saadetakse noored õppeaasta lõpuni ehk 2017/2018. õppeaastaks,” selgitas Uno Paas.
Alaealiste komisjoni esimees Uno Paas. Kas tegu on varem Keila koolis õppinud noormeestega?
Uno Paas: Neli neist on õppinud Keila koolis, üks Maarjamaa hariduskolleegiumis. Aga elukoht on Keila SOS küla. Ka teine elas SOS külas, ülejäänud on kohalikud elanikud. Ja kõik on alaealised.
Olete nendega vestelnud?
Olen kohtunud kõikide nende noormeestega ja tavaliselt ikka mitu korda. Mõni on komisjonis mitu korda ja mõni on komisjoni väliselt käinud veel lisaks aru andmas, kas täidab otsuseid ja kas läheb paremini. Kohtunud olen ka kõikide nende vanematega ning silmast silma ja südamest südamesse rääkinud. Kui ilma vanemateta, siis alati SOS küla esindajaga. Komisjon otsib ju alati lahendust, kuidas last aidata ja kas linn saab omalt poolt midagi teha (psühholoogid, programmid, tugisikud, kontakt kooli ja õpetajatega, trennid jne).
Mida noormehed arvavad?
Põhitegijad on nagu tõelised kurikaelad: ei mäleta, ei ole teinud, ei tea midagi ning ei ole süüdi. Teavad kõiki oma õigusi, kuid mitte kohustusi. Samas on ju politsei kõik tuvastanud. Need, kes on aru saanud ja rohkem kambas ei käi, mäletavad ja tunnistavad ja kahetsevad.
Mida arvavad noormeeste vanemad?
See ongi probleem. Kahe lapse vanemad kaebasid edasi kohtuotsuse erikooli saatmise kohta. Ise last ohjeldada ei suuda, aga erikooli saata ka ei lase. Paljud noormeeste vanemad on tunnistanud, et nende jõud ei käi alaealistest üle. Enamus tegusid on toime pandud ajavahemikul, kus alaealine peaks kodus teki all ja vanema hoole all olema. See tähendab öösel! Vanemaid karistada ei saa, aga oleme alati neid koos lastega suunanud nõustamisele psühholoogi ja muude spetsialistide juurde. Iseasi, kas nad ka neid programme ja suunamisi on kasutanud.
Kas praegu on Keilas rahulik?
Hea on vastata, et jah. G4S aruanded ei ole enam nagu rindeteated ja ka elanike tagasiside on positiivne. Arvestada tuleb, et politsei on suunanud oluliselt rohkem ressurssi patrullimisse. Seda pärast linna pöördumist prokuratuuri ja politsei juhtkonna poole. Toimunud on ümarlauad ja tähtsate ametnike kohtumised. Kindlasti on oma osa põhimeeste erikooli saatmisel.
KOMMENTAAR
Mart Meriküll, Lääne-Harju jaoskonna Keila piirkonnavanem
Sel kuul ja ka möödunud kuul ei pannud noored Keilas ühtegi süütegu toime. Politseinikud on perioodi jooksul vestelnud korduvalt noorega ja jälgivad toimuvat.
Tänavu on politseile Keilas teada antud ligi 100 alaealistega seotud juhtumist. 67 süüteo toimepanijad oleme selgeks teinud ja oleme noorukitega alaealiste komisjonis tõsiselt vestelnud või neid karistanud. Noored on pidanud aitama korda teha lõhutud vara. Septembri teisel nädalal peeti kinni kolm noormeest, keda kahtlustame vargustes ning inimeste häirimises. Nende noormeeste suhtes käivad kriminaalmenetlused ning kohus suunas nad erikooli.
Igale noorele tuleb eraldi tähelepanu pöörata ja leida, mis põhjustab säärast käitumist. Peame leidma linnaga iga noore aitamiseks sobivaima viisi. Pelgalt karistamine ei pruugi noore käitumist muuta. Näeme oma tööpraktikas sageli, et õigusrikkumised algavad lihtsamatest pahategudest, mis kujunevad ajapikku tõsisemateks ja vägivaldsemateks kuritegudeks, kui õigeaegselt ei reageerita.
