Pärast lumerikast ning üle aastate ilusat talve jõudis Keila tervisekeskus otsusele: terviserajad jäävad nautijate hulgale kitsaks. Laiendada tuleb stardi- ja finišipaika, et suusatajad ning ka nende sõidukid lahedalt ära mahuks. Suusastaadioniks nimetatav sportimisala saab valmis juba suve alguseks.
Tervisekeskuse juht Toni Meijel ütleb tulevase laienduse servas seistes, et suusarajad olid tänavu avatud mitu kuud. Üle aastate oli talv ka hea ja lumerohke ning suusatajate hulk ka väga suur. “Seni on suusavõistluste ajal stardi- ja finišisirgena kasutatud terviseradade parklat, mis aga võtab ära märkimisväärse hulga parkimiskohti. Rahvas ei mahu ära. Seega ajas meid tegutsema ning äratas unest üle aastate saabunud korralik talv,” seletab Meijel.
Ta räägib, et tuli tervisekeskusse tööle aastal 2014 ning juba siis olid plaanid laienduseks. “Tahtsime eelmisel kümnendil Keilasse Swedbanki noortesarja. Aga Raul Olle Suusaliidust ütles kohe: “Kulla sõbrad, teil ei ole korralikku staadionit.” Ja nii me jäime sarjast ilma,” ütleb Meijel. Ometi on Keila radadel suured arenguvõimalused ning need asuvad Tallinnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel.
Nüüd on asutud tegutsema, et staadion suve alguseks valmis saada. See on siledal maal asuv 40×150 meetrine ala. “Ehk siit madalama mäe küljelt 40 meetrit vana stardi-finišiala poole ning laius on 150 meetrit. Staadion ulatub seega veidi ka metsa sisse,” seletab Toni Meijel.
Ühtegi rajatist sinna ei tule. Küll aga on piisavalt ruumi nii võistlejatele kui ka suurtel võistlustel vajalikule tehnikabussile.
Puud maha, pinnas siledaks
Firma Iriscorp Transport OÜ alustas värskelt toimetamist. Maha võetakse 15 suuremat puud, millest saab palki. “Ülejäänud on käe- ning jalajämedused, millest saab saematerjali. Kuu keskpaigaks ehk raierahu alguseks peaks metsaööd lõppema. Kännud välja, pind tasaseks ja lõpuks multš peale. Tahame juba hiliskevadeks kõik valmis saada,” räägib mees plaanidest. Töödeks kuluv summa tuleb tervisekeskuse enda eelarvest. Abikäe on andnud ka linn. Lisaks rajatakse terviseradadel linna kaasava eelarvega ka madalseiklusrada.
Mis saab aga esimesest tankimäest Paldiski maantee poole seisvast madalamast künkast, mille alla staadion rajatakse? “Mäega on nii, et seda püüame täita. Paar aastat tagasi sai tõstetud ja iga nõlv on nüüd erineva kallakuga,” viipab Meijel sinnapoole.
Ta seletab, et staadioni kõrval saab tänu sellele harjutada murdmaasõitu, õppida lumelauaga laskumist või sõita lumerõngaga (snowtube-iga). “Tahaks, et lumega oleks siin võimalikult laiad tegutsemisvõimalused,” arvab Meijel.
Et talved on väga erinevad ning looduslikku lund kipub nappima, on Keila radadel olemas ka lumekahurid. Kahjuks on veega kitsas, sest ühtegi looduslikku veekogu läheduses pole. Siiani võetakse vajalik kogus linna torustikust. “Aga see ei ole hea variant, sest vaja on avaveekogu. Tahame kaevata madalama mäe ja Paldiski maantee vahele tiigi. Sinna saab siis vett koguda,” ütleb Meijel.
Kasutusel aasta läbi
Lisaks plaanib tervisekeskus paari aastaga uuendada ka suusamäe ning staadioni valgustust. Tänaseks on vahetatud radade valgustus ning seal säravad säästvad ja töökindlad LED lambid.
Koos staadioni uuendamisega soovib tervisekeskus, et kogu kompleks saaks rohkem kasutust just soojal ajal. “Praegu harjame ja puhastame asfaltradasid, et saada need rullivalmis. Kettagolfi rahvas on juba soovid edasi andnud, neil algavad kolmapäevased võistlused. Vutimehed on jõudumööda talv läbi staadionil liigutanud. Ehk saab suvel paar rattavõistlust neile, kes tahavad suuremaid mägesid,” arutleb Toni Meijel.
“Huvi on suusaliidul, laskesuusaliidul, ratassportlastel ning jooksjatel. Tehvandi-Otepääga me ei võistle ning MK-etappe siia ei too. Aga Eesti tasemel võistlusi saab kindlasti teha,” jätkab mees. Peatselt valmival suusastaadionil saab samuti kogu suve toimetada. Meijeli sõnul võib seal kasvõi enne jalgpallitreeningut sooja teha, sest väljakud asuvad sealt vaid mõnisada meetrit eemal.