Harju maakonnaraamatukogu tutvustab juba kuuendat aastat erinevaid kogusid. Järgmised kaks kuud näeb riiulitel ja vitriinides Keilas elava Viktor Treimuthi kogust sadu pudeleid.

Asju kogunud on Viktor Treimuth juba aastaid. Tõsi on, et aastakümneid tagasi ei olnud tal pudelite kogu. See kollektsioon tekkis viimasel kümnekonna aastal. Et asi tõendatud saaks, näitas Treimuth ka omaaegse ENSV kollektsionääride seltsi liikmepiletit.

“Mingite esemete korjamine peab inimesele andma teadmisi. Niisama kire rahuldamiseks koguda pole küll mõtet,” ütles mees enda näituse tutvustamise alguses. “Mina saan tühjadest pudelitest nii rõõmu kui ka teadmisi meistrite, jookide ja erinevate liikide kohta.”

Kokku on riiulitel väljas vähemalt 400 erineva kuju, suuruse või värviga pudelit. Teist sama palju ning veelgi rohkem olevat mehel kodus ning suvilas kastidesse pakitud. On loomade, relvade, jalanõude, pillide, ehitiste, sõidukite, tööriistade, tuntud ajalooliste isikute ning ka tarbeesemete kujulisi pudeleid. On savist, keraamilisi, klaasist ja isegi puidust pudeleid. Neid on valgeid, siniseid, punaseid, valgeid ja kollaseid. On ümmargusi ning kandilisi.

Et eksponaate on näitusel väljas sadu ning ruumi napib, siis saab neid imetleda kappide otsast. 

Enamus pudelitest on etiketiga ning korkidega. Mõnda pudelit pole avatudki ning sellesse villitud vedelik on tänaseni puutumata. Kaugemad pudelid on pärit Peruust, Barbadoselt ning Austraaliast. “Ise pole nii kaugel käinud. Aga sõbrad tuttavad on neid toonud ja pärast mulle kinkinud,” seletas Treimuth.

Rahakott ja nokkloom

Erinevatelt reisidelt toodud ning kingitus suveniirid. 

Esimene eriline pudel, mida mees avamisel tutvustas, peidab endas jooki nimega “Ivan Kalita”. Vene valitseja nimeline pudel on ümarik, sest Kalita tähendab tõlkes “rahakott”. Eks tengelpung oli siis ja on tänaseni ümarik. “Valitseja suri kolm aastat enne Jüriöö ülestõusu algust,” lisas koguja.

Lisaks on ajaloolistest suurkujudest kogus Peeter I, Katariina I ning Napoleoni büstiga pudelid. Samuti nende nimelised joogid.

Huvitav pudel, mis toodi Viktor Treimuthile Austraalist, on nokklooma kujuline. Loom on selle poolest eriline, et tegu on ilmselt ainsa muneva imetajaga maailmas. “Elab ainult Austraalias ja Tasmaanias. Pudel jääb teda meenutama,” ütles Treimuth.

Palju pudeleid on mehele kinkinud Keilas elav spordiajakirjanik Are Eller, kes oli ka ise avamisel kohal. Et Treimuth tegeleb palju hekkide ning puude lõikamise ja kujundamisega, on nii mõnigi tore “eksponaat” kingitud hea töö eest.

Pudeleid võib valmistada klaasist, puidust ja savist. 

Palju klaasnõusid on Treimuth hankinud vanakraami- ning antiigilaatadelt. Ni mõnigi sealne müüja on esialgu küsinud pudeli eest kuni 25 eurot. Kogujale on see ilmselgelt liiga suur summa ning tihti on Treimuth hinda alla tinginud. “Tagadi laadal kauplesin korra isegi pudeli ühele eurole, sest samal laadal müüdi just samusugust pudelit nii odavalt,” naeris koguja.

Ka laevad pudelites

Erikujulised militaarsed ning laskemoona meenutavad pudelid. 

Väljas on ka relvade ning tarbeesemete kujuga pudeleid. Nii on näha taignarulli moodi pudelit, pudel-püstolit (pauku ei tee) ning tapperi kujulist pudelt. Vitriinis on ka Eesti tuntud joogi ehk likööri “Kännu Kukk” originaalpudelid. Väga põnevad on omal ajal Järvakandi tehases väikese partiina valmistatud õhukesed pudelid. Et läbimõõt on vaid mõni sentimeeter ning pudelid meenutavad soojenduskotte, saab neid hoida vaid külili.

Laevamudelite pudelitesse ajamine oli meremeeste hulgas omal ajal väga levinud ajaviide. Keila mehe kogus on ka üks selline. Tõsi, ta pole seda ise valmistanud. Pärit on see kunagise legendaarse kapteni, jäämurdjat “Suur Tõll” juhtinud Hermann Tõnissoo erakogust. “Korrastasin pärast kapteni surma tema koduaeda. Tütar kinkis mulle tänuks laeva mudeli,” rääkis Treimuth. Kogus on ka tuletorni kujuline pudel, mis küll pimedal ajal ei plingi.

Muusikariistu, täpsemalt viiuleid on väljas kaheksa. Ei puudu ka koerad, sead, golfipallid ning muud huvitavad kujud. “Kõik on erinevad pudelid. Välimus võib esmaspilgul küll sarnaneda, kuid veidi on ikka erinevused sees,” selgitas Treimuth. Ta võrdles tutvustades enda pudelite kogu markide kogumisega.
Mõlemaid on alati tore endal ja külalistel vaadata. Ainult et pudelid võtavad kordades rohkem ruumi kui margialbumid. “Näitus on minu panus Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamisse,” ütles Treimuth.

ARVAMUS: Kaja Hõimoja, maakonnaraamatukogu osakonnajuhataja
“Minu kogu” näituste kapp on olnud paigas 2012 .aasta juulist, kui avasime uue maja. Esimene näitus oli järjehoidjatest.
Viktor Treimuthi näitus on üleval juba teist korda ja seekord õige suurelt. See jääb avatuks kaheks kuuks.
Inimesed tulevad ise pakkuma enda kogusid. Kui tean kedagi-midagi huvitavat, teen ettepaneku tuua oma kogu Keila rahvale näitama. Ootame jätkuvalt põnevaid asju.

“Kännu Kuke” erinevad vormid läbi aastate.