2. oktoobri pärastlõunal andis arheoloog ning Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu Harjumaa muuseumile üle nn Keila püssi osa. Sellele eelnes avalik loeng Euroopa ja Eesti vanimatest tulirelvadest.

„Keila püssist“ on alles vaid 7, 4 sentimeetrit pikk ja 99,4 grammi kaaluv pronksist valatud tükk. Kuid vaatamata väiksusele on tegemist unikaalse leiuga. Ain Mäesalu ütles, et püssi leidis paar aastat tagasi detektorist Ida-Virumaa klubist “Kamerad”. “Täpne leiukoht on Keila piirist napilt välja jääv põld Paldiski maantee ääres, Statoili tankla taga. Koos püssikatkega leidsid detektoristid ka pronkseseme, mis on ilmselt kirikukella tila,” rääkis Ain Mäesalu. Tema sõnul liigutati keskaegsel kellal korpust, mitte tila. Praegu liigutatakse kelladel vaid tila.

Kuni 20 sentimeetrit

Keila püss on suudme poolt laskmise tagajärjel murtud. Tagumine ots on aga ära väänatud. Tuginedes Euroopa vanima käsitulirelva joonisele (pärit aastatest 1402-1405) võis Keila püss olla järgmise väljanägemisega: “Kooniliselt laieneva raua pikkus oli umbes 20 sentimeetrit ning selle suue umbes 2 sentimeetrit lai. Raud mahutas 4-5 grammi püssirohtu ja püssil oli puidust roots,” ütles Mäesalu.

Millised on Euroopa ja Eesti vanimad tulirelvad? Arheoloogi sõnul on näiteks säilinud aastal 1399 valmistatud Tannenbergi püss. Rootsist Mörköst leitud tulirelva võib dateerida aastatega 1390-1410 ning Danzigi püssi samuti 14. sajandi lõpuga. Kõik need on valatud pronksist. Rauast relvadest on üks vanimaid Berni püss.

Vanim tulirelv Euroopas?

“Eestis on vanim Otepää püss, mis leiti aastal 1955 tükkidena. Panin tükid kokku 30 aastat hiljem. Otepää käsitulirelv on valatud veidi enne aastat 1396,” ütles Mäesalu. Keila püssi võib dateerida aastatesse 1380-1400 ning seega on see üks vanimaid käsitulirelvi Euroopas.

Et loeng ei jääks vaid pelgalt jutuajamiseks, tegi arheoloog Ain Näesalu Otepää püssi koopiast ka proovilasu. Loomulikult mitte muuseumi ruumides, vaid õues.