4. jaanuaril tööd alustanud Keila Teraapiakeskusel on kaks haru: Tervise Teenistuses, mille juhib Kaia Heinleht, ning Keila Rehabilitatsioonikeskus, mida koordineerib Kadri Tomera.
Heinlehega sai Tomera tuttavaks aeroobikatunnis 17 aasta eest. Koos kavatseti loodava teraapiakeskuse tarbeks üürida pinda esmalt Keila haigla hoones, aga üks Heinlehe klientidest soovitas Keila sotsiaalkeskuse endisi ruume aadressil Keskväljak 17.
Möödunud aasta sügisel septembrist detsembrini remonditi teraapiakeskuse vajadusi silmas pidades selle maja teine korrus, kus pinda on ca 250 ruutmeetrit. Mida seal täpsemalt tehakse?
Tervise Teenistuses
MTÜs Tervise Teenistus on põhipalgaga praegu tööl vaid Kaia Heinleht ise. Varem kasutas ta Keila kooli ruume Ehitajate tee 1.
Heinleht on lõpetanud tantsujuhtimise Viljandi kultuurikoolis ja Tallinna ülikoolis. “Olen elanud Tallinnas, Padisel ja nüüd viimased viisteist aastat Keilas,” ütleb ta.
Tervise Teenistuses kasutab Keskväljak 17 majas kahte teise korruse saali. 60-ruutmeetrises saalis toimuvad mattide peal treeningud, nagu jooga, shindo, qigong ja pilates. “Pilatese treeningud on kõik 55 minutit. Jooga, shindo ja qigong on 75 minutit,” selgitab Heinleht.
Kadri Tomera koordineerib rehabilitatsioonitööd. “Kas on lihtsalt liigutamissoov, probleem liigestega või tervisega või liiga pingeline elu. Need treeningud aitavad pinget ja stressi maha võtta, kuna on kõik sellised rahulikud endaga tegelemise treeningud,” räägib Heinleht.
Kõrval 30-ruutmeetrises saalis harjutatakse individuaalselt seadmetel nagu chair, reformer ja barrel. “Need aitavad inimestel taastuda, oma vigastustest välja tulla ja samas ka lihtsalt keha tugevdada,” arvab Heinleht.
Rühmatreeningutes on Heinlehel praegu kirjas kokku 40, eratreeningus 10-15 inimest. Teiste seas on ta treeninud Evelin Ilvest, kes käis presidendiproua aastatel pilateses, aga tegi ka joogat.
Keila Rehabilitatsioonikeskus
Teraapiakeskuse teiseks pooleks on MTÜ Keila Rehabilitatsioonikeskus, mille koordinaatorina töötab Kadri Tomera, kes lõpetas omal ajal Tallinna ülikooli algklasside õpetajana.
2012. aastal hakkas ta Keilas rehabilitatsioonimeeskonda moodustama, mis alustas tööd järgmisel aastal. Esialgu renditi seitsme töötaja tarbeks kahte ruumi Keila tervisekeskuse hoones Paldiski maantee 17, aga meeskond kasvas kiiresti ja kimbutama hakkas ruumipuudus.
Keskväljak 17 teisel korrusel on kabinettide tarbeks ruumi lahedalt. “Teenused on logopeed, eripedagoog, psühholoog, kinesioloog, loovteraapia, pereteraapia, paariteraapia, füsioteraapia, lümfiteraapia, kogemusnõustamine jne,” loetleb Tomera.
Teraapiakeskus paikneb selle Keila maja teisel korrusel. Eelmisel aastal oli rehabilitatsioonikeskuse käive 125 000 eurot. Põhirõhk on seni olnud tööl lastega. Rehabilitatsioonikeskusel on praegu 198 klienti, neist 60 protsenti Keila linna inimesed, ülejäänud peamiselt Saue, Harku, Lääne-Harju, Saku, Haapsalu ja Tallinna elanikud.
Rehabilitatsioonikeskus on sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa kostööpartner. Kes tuleb erakliendina, maksab teenuse kinni omast taskust. Kui inimese suunab rehabilitatsioonikeskusesse omavalitsus, on maksjaks omavalitsus.
Lapsed ja täiskasvanud
Kokku hakkab Keila Teraapiakeskuse all kava järgi töötama 30 inimest. “Läbi rehabilitatsiooniteenuste osutamise me oleme kogenud, et inimesed vajavad abi ja väga palju,” arvab Tomera.
“Lapse areng hakkab pihta vanemlikest oskustest ja toetusest. Sealt tekkis arusaam, et on vaja suuremat väljundit luua, kui ainult lihtsalt rehabilitatsiooniteenus ühele lapsele. Ka pensionärid võivad trenni tulla. Teraapiakeskuse mõte ongi see, et sünnist surmani,” julgustab Tomera.
“Paari aasta pärast võiks see koht olla see, kus inimene saab iseendale terviklahenduse nii füüsilise kui ka vaimse toetuse jaoks, kus inimesed ennetavad oma tõsisemaid probleeme, tõstavad oma teadlikkust,” ütleb Heinleht.
“See võiks olla kvaliteetne, hubane, sõbralik keskus, kus inimesed tulevad julgesti nii oma probleemide, murede kui rõõmudega ka lihtsalt heaks ajaviitmiseks,” loodab Heinleht.
