Keila vallavolikogu haldusreformi komisjon esitab volikogule eelnõu, millega alustatakse ühinemisläbirääkimisi Keila ja Paldiski linna ning Vasalemma, Padise ja Nõva vallaga. Kui kuus omavalitsust liituks, tekiks enam kui 23 000 elanikuga Harjumaa suurim omavalitsus. Eestis oleks see suuruselt kuues.
“Haldusreformi ajutine komisjon moodustati Keila vallavolikogu veebruarikuus toimunud istungil. Esmaspäeval tuli komisjon kokku ning otsustas vallavanem Jaan Alveri ettepanekul alustada ühinemisläbirääkimisi Harjumaal asuvate naaberomavalitsustega. Nende hulka kuuluvad linnadest Keila ja Paldiski ning Vasalemma ja Padise vald. Lisaks ka Nõva vald Läänemaalt,” ütles haldusreformi komisjoni esimees Silver Teesalu. “Komisjon esitab vastava eelnõu volikogule, kus see peaks tulema arutlusele järgmisel nädala istungil.”
Keila vallavolikogu haldusreformi komisjoni kuuluvad üheksa volikogu liiget ja neli vallavalitsuse liiget.
Riigigümnaasium linna
Keila vallavanema Jaan Alveri sõnul andis vabariigi valitsus tugeva tõuke haldusreformi läbiviimiseks, seda koos vastava eelnõu esitamisega riigikogule. “Haldusreform on hoo sisse saanud üle Eesti. Vaadates laiemat pilti ja tuginedes omavalitsuste geograafiliselt loogilisele paiknevusele, elanike igapäevasele liikumisele ning tagamaade ja tõmbekeskuse selgelt väljakujunenud seotusele põhimaanteede suunal, tekkiski mõte suurvalla moodustamiseks Lääne-Harjumaal,“ ütles ta.
Alver lisas, et enam kui 23 000 elanikuga omavalitsus looks võimaluse taotleda riigigümnaasiumi rajamist Keila linna.
Praegu on Keila valla suurus 170 ruutkilomeetrit ja seal elab veidi üle 4800 elaniku. Vallamaja asub Keila linnas.
Naabrid arutavad
Keila linnapea Enno Fels ütles, et ettepanek pole veel ametlik ning vallavolikogu koguneb seda alles kuu lõpus arutama. “Kui kõik ametlikult saabub, siis arutame. Praegu on asi veidi ootamatu,,” lisas linnajuht.
Paldiski linnapea Tiit Peedu kinnitas Harju Elule, et ühinemisettepanek on arutamist väärt. Kuid enne otsuse tegemist on tema sõnul vaja kaaluda, mis ühinemisega kaasneb, milline on rahastusmudel ning kuidas lahendatakse vallasisene transport. “Valdadevaheline transport on maavalitsuse ehk riigi rahastada. Ei tahaks, et haldusreformiga läheb nagu kooselu seadusega: seadus on, aga rakendusaktid puuduvad,” ütles Peedu.
“Kui selline ettepanek tehakse, siis mitte ainult ei tasu, vaid seda tuleb arutada,” ütles Padise volikogu juhtiv Külli Tammur, kuid lisas, et tark ei torma. “Ootame esmalt ära, et see otsus kõigepealt Keila vallavolikogus sünnib ja meile see ettepanek ka tehtaks,” lisas Tammur.
