Koolivõrgu korrastamisega saavad Klooga algkool, Klooga lasteaed, Lehola lasteaed-algkool ning Laulasmaa lasteaed-põhikool ühise direktori, ent töö jätkub kõigis. Asutuste peale kokku on 258 lasteaialast ning 328 kooliõpilast – ühtekokku 586.
“Koolis on praegu 40 õpilast, neist 14 on venekeelsed ja 26 eestikeelse õppega,” selgitab kuueklassilise Klooga algkooli direktori kohusetäitja Erika Elissaar.
Kloogal õpitakse liitklassides. Eesti poole peal on liitklassideks I-III ja V-VI; vene poole peal I-II ja IV-VI. Puudub eestikeelne IV ja venekeelne III klass. Õpilastega tegeleb viis põhikohaga ning üks osalise koormusega pedagoog.
Kloogat ja Leholat ei suleta
Elissaare sõnul valmis praegune Klooga koolimaja 1953. aastal. Kui Klooga oli veel suletud Nõukogude sõjaväeasula, õppis koolis kuni sadakond õpilast ning üksnes vene keeles.
Pärast Keila vallale üleminekut 1995. aastal on Klooga kooli õpilaste arv püsinud 30-50 ringis. Paralleelselt venekeelsetega on moodustatud eestikeelseid klasse. Õpilasi võiks Klooga koolis olla rohkemgi, sest kooliealistest algkooli lastest õpib 30 mujal.
Optimismiks annab alust seik, et Klooga lasteaias käib praegu 57 last, neist kõik eestikeelsetes rühmades, ehkki lastest kümmekond on vene emakeelega. 2014. aastal avati lasteaia tarbeks lisaks nõukogudeaegsele hoonele moodulmaja, sest mudilaste arv Kloogal on tõusuteel.
Ilmselge kasv on ka Lehola lastead-algkoolis. Õppeaastaks 2017/2018 prognoosib direktor Tiina Savisaar praeguse 55 asemel 64-65 kooliõpilast. “Meil lõpetab neli ja juurde tuleb 13-14 last,” ütles ta.
Lasteaialaste osas tõuseb number ehk 75 pealt 78 peale. “Maksimum on 78, sealt üle ei saa minna,” arvas Savisaar.
Keila valla suurim õppeasutus on Laulasmaa lasteaed-põhikool, kus käib 233 kooliõpilast ning 126 lasteaialast.
Et vältida topelttöid
Miks siis otsustas Keila vallavolikogu tänavu 31. märtsil Klooga, Lehola ja Laulasmaa kooli koos lasteaedadega ühe juhtimise alla viia? “Eelmisel aastal tegime koos Keila linnaga koolivõrgu arengukava, et leida võimalikke koostöökohti,” meenutas Keila vallavalitsuse liige Kadri Kurm.
“Näiteks Leholas käib Keilast lapsi. Kuna see on väike kool, siis vanemad eelistavad pigem seda hubast ja mõnusat keskkonda, eriti laste puhul, kellel on õpiraskused ja erivajadused. Keila koolis on ju 1400 õpilast ja omavahel nimetatakse seda konveierkooliks,” rääkis Kurm.
“Kahjuks sellest arengukavast asja ei saanud,” tunnistas Kurm. Mõningad arengukava ettepanekud siiski teostusid. Üks neist oli Keila valla koolide juhtimise ühendamine, mille läbi on võimalik mõningaid topelttöid ära hoida.
Laulasmaa lasteaed-põhikool. Keila vallavolikogu 31. märtsi otsus on sõnastatud järgmiselt: “Ümberkorralduse tulemusena Keila vallas tegutsevad haridusasutused ühendatakse üheks Laulasmaa Kooliks ühise eelarvega ja ühise juhtimise all ning tagatakse kõigile Keila valla õpilastele õppimisvõimalus alushariduse I, II ning III kooliastmes.” Ühisdirektoriks saab praegu lapsehoolduspuhkusel viibiv Laulasmaa lasteaia-põhikooli direktor Kadi Mäekuusk.
Kurm lubas, et ühtse juhtimise all kõik kolm kooli säilivad. Väidet kinnitab see, et 2015. aastal tehti Klooga kooli majale uus katus ja vihmavee drenaažisüsteemid. Eelmisel aastal remonditi maja fassaadid, soklikorrus ja tehti uus jalgpalliväljak. “Nüüd on plaanis soojatorud siin kaasajastada, et küttekuludelt kokku hoida,“ ütles Kurm.
“Ma ei pea seda kõige õigemaks lahenduseks,” ütles aga kolme kooli ühise juhtimise alla viimise kohta Lehola lasteaed-algkooli direktor Tiina Savisaar.
Mis oleks parem lahendus? “Mul on omad mõtted, aga ma jätaks need enda teada.” Järele mõeldes lisas Savisaar: “See, mis praegu on välja pakutud, lihtsalt ei tundu reaalne.”
Korrastamine toob raha
Teine peamine põhjus Laulasmaa, Klooga ja Lehola kooli liitmiseks peitub asjaolus, et Keila vald proovib meetmest “Koolivõrgu korrastamine” taotleda raha Laulasmaa kooli juurdeehituseks ja laienduseks.
“Meetmest raha taotlemise esimene nõue on see, et kohalikus omavalitsuses on kas mingid koolid suletud või on siis koolivõrku korrastatud. Meie eesmärk ei ole kunagi olnud ühtegi kooli kinni panna. Sellepärast me oleme valinud ühtse juhtimise mudeli,” selgitas Kurm.
Praegune Laulasmaa koolihoone on koos lasteaiaga 2592 ruutmeetrit, selle projekteerisid arhitektid Toivo Tammik ja Toomas Reinu. Koolihoone juurdeehituse ehitusalane pind oleks 2595 ruutmeetrit, mille lisanduks spordihoone 1750 ruutmeetrit. Juurdeehituse ja spordihoone arhitektid on Toivo Tammik ja Reino Villand.
Laulasmaa kooli juurdeehitus koos spordihoonega maksaks 5,2 miljonit eurot. Kurm loodab, et meetmest tuleb 3 miljonit, ülejäänud 2,2 miljonit tuleks Keila valla omafinantseeringuna pangalaenu kaudu.
Laulasmaa kooli juurdeehitus valmiks kahes etapis. Võimla ehitustöödega loodetakse alustada juba suvel. Klassiruumid jäävad ootama meetme vastust, sest raha taotlemine meetmest on mõeldud just klassiruumide osa jaoks.
Laulasmaa kool saaks nõnda juurde kaheksa klassiruumi, millest viis oleksid suuremad, kolm pisemad. Praegu kasutab Laulasmaa kool õppeks ka tube, mis ei ole mõeldud klassiruumideks ja ei vasta õppetingimustele.
Kust leitakse lapsed kaheksasse täiendavasse klassi? “Kurg toob,” naeris Kurm. “Kolitakse maapiirkondadest siia Tallinna lähedale.”
