Veerand sajandit tagasi valminud Eesti esimene ehk Keila SOS Lasteküla kolib lähimal neljal aastal ära. Hooned müüakse maha ning elanikud asuvad ümber teistele elamispindadele Harjus ning kaugemalgi.
Eesti esimene ja seni suurim lasteküla, Keila SOS Lasteküla valmis 1994. Esimene pere kolis külla sama aasta detsembris. Toona planeeriti Mudaaugu asumis elukohta kokku 96 lapsele. Ehk siis kaheteistkümnele kaheksaliikmelisele perele. “See oli traditsiooniline lasteküla, mille rajamise eelduseks oli mõtteviis, et suure ühise perena elamine ja kasvamine annab peredele ja lastele kindlustunde, vajaliku turvalisuse ning ühiseid väärtusi jagavatest peredest koosnevas kogukonnas on lihtsam lahendada probleeme, jagada rõõme ja toetada üksteist nii heas kui halvas. Pered elasid tihedalt koos aiaga piiratud territooriumil peremajades,” ütleb SOS Lasteküla Eesti Ühingu fundraising´u ja kommunikatsiooniosakonna juht Katri Laiv.
Mis siis lapsed ja pered Keilast ära kolivad?
“Kui 25 aastat tagasi oli lasteküla jaoks kõikidest võimalikest asukohtadest parim just Keila, siis tänaseks küla asukoht pigem piirab laste ja perede võimalusi. Majad on amortiseerunud ning nende remontimine muutub aasta-aastalt aina kulukamaks,” põhjendab Laiv.
Toona väärtustati kogukondlikku eluviisi ja külg külje kõrval elamist. Täna hinnatakse pigem privaatsust, omaetteolemise võimalust ning iseseisvust. Ka oli Laivi sõnul suureks abiks lastekülas kohapeal olev tugistruktuur, mis toetas SOS emasid laste kasvatamisel. Sotsiaaltöötaja aitas peresid erinevate murede korral, bussijuht sõidutas lapsi kooli või trenni, küla meistrimees aitas emadel katkiläinud asju parandada ning muid mehekätt nõudvaid toiminguid teha.
Tavalised pered
“Nüüdse kolimise eesmärk on anda perevanematele piisavalt iseseisvust ning luua võimalus toimida täiesti tavalise perena, kus laste vanemad ei ole lihtsalt juhtumisi bioloogilised. SOS uued kodud pole mitte mingil viisil äratuntavad. Ehk naabrid ei pruugi teada, et nende kõrval elab SOS pere, kui pere ise sellest teada anda ei soovi. See omakorda vähendab laste sildistamist ja sotsiaalmulli teket,” ütleb Katri Laiv.
Lisaks on mitmeid aastaid Keila lastekülasse uute perevanemate leidmine olnud keerukas. Üks põhjustest on kindlasti see, et tänapäeva inimesed eelistavad privaatsemat eluviisi. Samuti on oluline, et külas elavad lapsed kogeksid rohkem tavalisele perele sarnaseid elutingimusi.
Kui Keila lasteküla algusaastatel kasvas igas peres kaheksa last, siis viimastel aastatel on laste arv SOS peredes pidevalt vähenenud. “Selle põhjuseks on asjaolu, et lastekülla jõudnud lastest väga paljud vajavad perevanema jäägitut tähelepanu ja üks ühele aega. Täna elab SOS peredes neli kuni viis last, nii jagub emal rohkem tähelepanu kõikidele lastele,” põhjendab Laiv.
See on tema sõnul ka üks põhjus, miks SOS Lasteküla otsib juba mitmeid aastaid peresid, kes oleksid nõus võtma vanemliku hooleta lapsi kasvama oma isiklikku koju. See võimaldaks laste arvu veelgi vähendada, keerulisematele lastele rohkem tähelepanu pöörata ning aidata neil oma probleemidega paremini hakkama saada.
Uued paigad ning elukohad
“Uued peremajad muretseb SOS Lasteküla Eesti Ühing. Pered liiguvad külast välja vastavalt elamiskohtade valmimisele. Uusi elukohti saab SOS Lasteküla soetada ja sisustada nii kiiresti, kui suured on meie rahalised võimalused. Lasteküla püüab aktiivselt leida ettevõtteid, kes oleks nõus aitama peredele kodusid soetada ja neid sisustada,” ütleb Laiv. Samuti loodab lasteküla leida senisest rohkem püsiannetajaid.
Eesmärk on leida kõikidele Keila lastekülast väljakolivatele peredele kodud kolme-nelja aasta jooksul. Uued kodud püütakse leida reeglina Harjumaal. “Kuid kui mõni perevanem on huvitatud kodu loomisest mõnes muus Eesti piirkonnas (näiteks selle tõttu, et perevanem on sealtkandist pärit), siis alternatiivina on võimalik pere uueks elukohaks kaaluda ka neid kohti, kus SOS Lasteküla täna juba aktiivselt tegutseb. Neid piirkondi eelistatakse seetõttu, et seal on olemas SOS tugivõrgustik. Pered ei tohi end mingil juhul tunda üksijäetuna. Üks SOS pere on juba Tallinnasse kolinud. Teine SOS ema kolib oma perega uude koju jõuludeks. Lähiaastatel on plaanis Keila lastekülast välja kolida seitse peret.
Elanikest tühjaks jäänud hooned lähevad müüki. Sellest saadava tulu investeerib lasteküla uute peremajade (korterite, ridaelamute) soetamisse ning vajadusel ka mõne lasteküla territooriumile allesjääva hoone renoveerimisse. “Keila küla territooriumil on kokku 21 hoonet, millest 14 on lasteküla peremajad. Oktoobrikuus müüdi lastekülas esimesed kolm hoonet, mille uueks omanikuks on meditsiiniettevõte. 2023. aastaks on SOS Lastekülal selge, kas lasteküla jätkab mõne teenuse osutamisega Keila lasteküla territooriumil või mitte. Seega ei jää hooned tühjaks, vaid neid kasutatakse erinevate omanike poolt uutmoodi teenuste pakkumisel otstarbekalt edasi,” ütleb Laiv.
