Esimest korda toimunud Keila sildade päev tõi kokku üle 30 vanema või vanavanema, et läbida kärude või vankritega teekond jõekallastel. Kaheksa praegust silda said ka infotahvlid, et nende juures tutvuda rajatiste lugudega.
Tulenevalt piirangutest jäi mai lõpus toimuma pidanud Keila linna päev juba teist aastat järjest ära. Kuid see-eest toimus 1. juunil sildade päev. Seda esimest korda ning loodetavasti saab päevast uhke traditsioon.
Idee autor ja korraldaja, noortekeskuses toimetav Aare Lepiksaar ütleb, et kõik sai alguse ühest mõttekõlksust Kalda tänaval uusima silla avamisel (septembris 2019, toim.). “Volikogu esimees Tanel Mõistus ütles mulle, et võiks korraldada sildade jooksu. Ja seda nii, et peab jooksma üle kõikidest Keila linnas jõge ületavatest sildadest. Mõte jäi pähe ja eelmisel sügisel võtsime selle tõsisemalt plaani koos mu abikaasa Maret Lepiksaare ja Jaanus Väljamäega,” räägib Lepiksaar.
Osalejad lähetas teele volikogu juht Tanel Mõistus. Kokku on praegu linna piires kaheksa silda. Neist vanimatel iga juba sajandist enam. Ometi pole nende rajamist ega hilisemat lugu eriti uuritud. See oli ka Aare Lepiksaarele üllatus. Õnneks tuli materjali kokku siiski nii palju, et sildade päevaks kujundatud materjalides tuli ülevaated teha üsna lihtsakoeliselt ja kokkuvõtlikult. Need infotahvlid on ka sildade juures üleval.
“Küll aga on hiljem plaanis teha kokkupandud materjalidest näitus. Seal on siis oluliselt rohkem pilte ja ehk juba ka veel laialdasemalt infot,” lubab Lepiksaar.
Mudilased üle sildade
Põlisele Keila elanikule oli Lepiksaare sõnul silmi avardav teadmine, et väga tõenäoliselt on linn saanud alguse ja arenenudki piirkonna üheks keskuseks ja sõlmpunktiks just tolleaegse soodsa jõe koolmekoha tõttu. See jäi omakorda täpselt muistse tee peale Tallinnast Padisele, Haapsallu, Vormsile ja Hiiumaale.
Viimaseid ettevalmistusi enne titerallit juhtis karuks maskeerunud noorsootöötaja. “Kohas, kus praegu asub kollane jalakäijate sild (maanteesillast mõnikümmend meetrit raudteesilla suunas), kulges see tee läbi. Seal ületati jõge ja võimalik, et lausa 1680ndail oli seal juba mingit laadi sild, nagu näitavad Eesti rahvusarhiivi dokumendid. Hiljemalt 19. sajandi alguses oli sinna paekivist rajatud linna sildade esiisa,” räägib Lepiksaar.
Esimese sildade päeva avas keskhommikune lastekaitsepäeva titeralli. Juba kümnendi toimunud kärude, vankrite ja teiste laste liiklusvahendite paraad tegi rekordi Eesti juubelil 2018. aastal. Toona kogunes rallile 205 liikurit. Tänavu sellist tulemust ei saavutatud.
Kella 11-ks kogunes Maxima kaupluse juurde veidi üle 30 vankri ning käru. Sealhulgas oli näha vähemalt kahte kaksikute käru.
Jooksus üle 80 osaleja
Volikogu juht Tanel Mõistus lausus lastekaitsepäeva tervitussõnad ning seejärel osalesid lapsed, vanemad ja vanavanemad üle-eestilises aktsioonis “Teeme lapsele pai!”. Siis oligi aeg asuda avastama kaheksat paika, kus saab Keilas jalgsi, rongiga, autoga, käruga, rattaga või bussiga üle jõe. Teekonna pikkus oli Aare Lepiksaare sõnul veidi alla nelja kilomeetri. Kõigepealt tuli ületada uus maanteesild, siis väike kollane jalakäijate sild ning seejärel uus Kalda tänava sild. Raudteesillast loomulikult keegi üle ei matkanud, sest see on eluohtlik.
Küll aga on hiljem plaanis teha sildade materjalidest näitus. Seal on siis oluliselt rohkem pilte ja infot.
Finiš maakonna muuseumi ees. Kõik jõudsid õnnelikult lõppu. Fotod Allar Viivik Küll aga sai mööda kaldaid seigelda jõesaare kolmel sillal. Lõpp oli maakonna muuseumi ees. Kogu raja läbimiseks kulus kiirematel kolmveerand tundi.
Kui Pärnus peetakse sõudja Jüri Jaansoni eestvõtmisel kahe silla jooksu, siis Keilas saab pidada lausa kaheksa silla jooksu. Seda koos teemapäevaga samuti esimest korda.
Kokku tuli erinevates võistlusklassides kõikide sildade pealt või alt kulgenud rajale 83 jooksuhuvilist. Neist 71 jõudsid ka õnnelikult muuseumi juures finišisse. Kolm kiiremat olid Jaanus Gross, Steven Linkov ja Albert Ploom. Kiireima naisena ehk kahekümne esimesena jõudis lõppu Katriin Ever.
Keila kaheksa silda
• Kaks maanteesilda, mis asuvad Tallinna-Keila-Paldiski teel. Valmisid 2015. aasta oktoobris. Enne seda asus samas aastal 1956 valminud raudbetoonsild.
• Nn kollane jalakäijate sild seisab kohal, kus asus vana paekivisild. See sai kannatada teises maailmasõjas ning lammutati pärast jõe süvendamist 1960-ndatel.
• Kalda tänava jalakäijate sild, mis valmis 2019. aastal.
• Raudteesild, mis valmis põhiosas 1903. aastal.
• Linnuse tänava kivisild, mis valmis 2012. aastal.
• Muuseumitagune puusild, mille kohal asus varem kivisild.
• Tamme pargi väike valge jalakäijate sild, mis valmis aastal 2016.
