Keila linn kingib Eesti vabariigi juubeliaastaks sajast tammest koosneva pargi. Puud pannakse kasvama 18. mail Jõepargi serva, Tuula tee ja kuus aastat tagasi süvendatud jõe vasaku haru vahele. Praegu käib võsaraie ning võetakse maha vanu mädanenud puid.
Tuula tee äärne paik on Keilas tuntud kui omaaegne ujumis- ning puhkekohtade kant. 1920-30ndatel rajati sinna Punase Vähi nime kandev ujumispaik. Lisaks oli seal veel Saaruke ning veidi edasi jõeharus ka Paradiis. Juba kaugemal asub Tõllaaugu nimeline ujumiskoht. 1960ndate alguses süvendati Keila jõge. Kuid vasak haru jäi süvendamata ning see kasvast järgnevatel aastakümnetel umbe.
Kuus aastat tagasi puhastati vasak haru ning selle veevool avati taas. Linn on korrastanud ka Jõesaart ning parki. Nüüd võetakse ette saja tamme istutamine. Tammede park asub alal, mis algab Jõe tänava ristmikust ja lõpeb uue jalakäijate silla juures.
“Pargi rajamine käib koostöös Riigikantseleiga. Eesti vabariigi juubeliks on plaanitud tammede alleesid ja salusid. Tammikuid on samuti rajatud või need on plaanis lähiajal,” ütles Keila linnaednik Inge Angerjas.
Parkide rajamine toimub koostöös kohaliku kogukonna ja koolidega. Keila linna koolid asuvad ilusas Männiku pargis ja on juba ümbritsetud põlismändidest või -kuuskedest. Seepärast valiti välja Jõepark. Pargi rajamine maksab 50 000 eurot. Sellest 18 000 eurot maksavad istikud ja nende kasvamapanek. Enamus rahast tuleb linna eelarvest.
Puhkekoht juba 90 aastat
“Keila jõe vasakharu äärne ala on väärikas ja esinduslik koht Eesti 100 tammede pargi rajamiseks. Suurem osa Keila supluskohtadest asus enne veerežiimi muutmist just vasakharu ääres,” lisas Angerjas. 1927 korraldas alevivalitsus sellele alale puhkekoha koos jalutusteede, pinkide ja liivakastiga ning rajas jõe äärde viiva pärnaallee.
Jalutusteed ning allee on tänaseni kasutuses ning looduses märgatavad. See ala on ka linna rohevõrgustiku osa.
“Ettevalmistustöödega on alustatud. Puuabi abiga freesitakse kännud ja langetakse need puud, mis on kahjustatud, tormis murdunud või kuivanud. Vanad ja mädanenud saared, remmelgad ja pajud mis on mädanenud ja tühjad võtame maha. Hõrendatakse ka võsa,” ütles aednik. Kindlasti jäävad alles musta lepa puistud.
Parki istutatakse kokku 100 tamme. Praegu kasvavad istikud Luual Karukäpa Puukoolis “Paljudes kohtades on koolid ja lasteaiad kasvatanud ise väikesi puid. Keilas pannakse kasvama 3,5–4,5-meetrised istikud,” seletas Angerjas.
Istutamine keset kevadet
Lisaks harilikule tammele istutatakse veel neli erinevat liiki – sootamm, sarlakpunane tamm, punane tamm ja hariliku tamme püramiidvorm. “Et oleks huvitavam ja mitmekesisem nii värvilt ja kujult. Sarlakpunane tamm on näiteks sügisel väga huvitavate punaste lehtedega,” rääkis aednik.
Istutuspäev on planeeritud reedele, 18. maile. Jõeparki oodatakse linnaelanikke, koole, lasteaedu ning ettevõtete esindajaid. Tammepark asub alal, mis algab Tuula tee ning Jõe tänava ristmikuga ja lõppeb paar aastat tagasi valminud jalakäijate sillaga. Istutatakse vaid linnale kuuluvatel kruntidel.
Veidi hiljem paigaldatakse teede äärde pingid ja prügikastid ning tähistatakse sobivate infotahvlitega.
Tuula tee ja vasaku haru vahel asuvad hoonete vundamendid, mis on arheoloogiliselt läbi uurimata. Kas ka sinna istutatakse tammesid? “Sinna ei plaanita midagi. Vundamentide kohad on teada ning ala jääb puutumata,” lubas Inge Angerjas.
