Valitsuse 9. veebruari otsus sundliita kujuneva Lääne-Harju vallaga lisaks Keila vallale, Paldiski linnale, Padise vallale ja Vasalemma vallale ka Keila linn on tekitanud omajagu segadust. Keila linnas nimelt on kaks korda rohkem elanikke, kui haldusreformiga nõutud miinimum ette näeb.

“Keila linn on omaette hästi toime tulnud,” arvab Keila linnapea Enno Fels, tuueks näiteks pea täielikult renoveeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, remonditud tänavad, uued ringteed, uuendatud tänavavalgustuse, uue lasteaia, uue kooli ja palju muud.

Keila linnavalitsuses töötab 26 inimest. Koos kooliõpetajate, lasteaiakasvatajate, noorsootöötajatega ja teiste teenistujatega tõuseb arv 400 kanti.

Juba 2013. aastal tegi Keila vald Keila linnale ühinemisettepaneku, millele linn vastas keeldumisega. “Keila linnal ja Keila vallal on ühine ainult nimi. Miks peaks ühendama hajaasustuse ja tiheasustuse?” küsib Fels retooriliselt.

2016. aasta märtsis algatas Keila vald läbirääkimised suurvalla moodustamiseks Vasalemma valla, Padise valla, Paldiski linna, Nõva valla ja Keila linnaga. Ka sellele ettepanekule ütles Keila linn „ei“ juba maikuus.

Fels meenutab, et Paldiski linn on juba kord Keila linnaosa olnud, nimelt aastatel 1994-1996. “See ei olnud meil üldse hea kogemus selle linnaosaga, aga see linnaosa moodustati ju puhtpragmaatiliselt. See oli aeg, kus Paldiskis oli väga raske valimisi läbi viia. Kui taastus demokraatia Paldiskis, toimus lahutamine,” ütleb Fels.

Ühisolemise miinusena meenutab Fels Paldiski katlamaja laenu, mis tuli Paldiskile läbi Keila linna ning mida Keila hiljem aastaid tagasi maksis, kuni Eesti riik lõpuks selle kustutas.

Sondeeriti pinda

Mullu 12. detsembril külastas uus riigihalduse minister Mihhail Korb Keila vallavalitsust, kus ta kohtus Keila valla, Paldiski linna, Padise valla ja Vasalemma valla esindajatega. “Ma käisin moosimas Keila valla, Paldiski, Vasalemma ja Padise inimesi ühinemise asjus,” meenutab Korb.

Keila vallavanem Jaan Alver leiab, et valitsuse otsus oli julge ja tulevikku vaatav. 

Laua taga omavalitsusjuhtidega rääkides tundus ministrile, et nelja omavalitsuse ühinemisega probleeme ei teki. “Kõige rohkem toetasid ühinemist Keila vald ja Paldiski linn.” Optimism osutus ennatlikuks. “Pärast volikogud hakkasid teatama, et lagunemine toimub, ükshaaval ütlesid ära. Paldiski vist ongi ainuke, kes mõlemad dokumendid kiitis heaks,“ räägib minister.

12. detsembri kohtumisel oli siiski üks oluline nüanss. “Seal oli ka diskussiooniks Keila linna küsimus. Keila linnavalitsus ja Keila vallavalitsus asuvad teineteisest kilomeetri kaugusel. Kogu elu käib läbi Keila linna. Laua taga tekkis küsimus, et miks nad Keila linnaga ei räägi läbi. Nemad ütlesid, et see on keeruline lugu. Juba too hetk oli selge, et see ei ole välistatud teema,” meenutab Korb.

Lääne-Harju valla küsimust arutati haldusreformi piirkondlikus komisjonis, mille juht on rahandusministeeriumi asekantser Kaia Sarnet. Korbi väitel oli edasiliikumiseks kaks otsust laua peal. Oli variant liita omavahel Keila vald, Paldiski linn, Padise vald ja Vasalemma vald. “Teine variant oli Keila linn juurde panna,” meenutab Korb.

“Valitsus käis töörühmaga kolm korda koos. Kõigepealt markeerisime teemad. Teine kord me arutasime veel korra. Siis panime lõplikult asjad paika, leppisime kokku,” räägib Korb.

9. veebruari maavärin

Kolmandal korral ehk 9. veebruaril tegi Eesti valitsus otsuse, et sundliidetakse Keila vald, Paldiski linn, Padise vald, Vasalemma vald ja Keila linn. Otsust toetasid kõik kolm valitsuserakond ehk Keskerakond, SDE ja IRL.

“Ma laotasin kõik argumendid laua peale, ütlesin, et jah, Keila linn on vastu, see on selge, linnapea seda mulle ka väljendas, mina edastasin seda valitsusele. Mina hindasin tõenäosust kohtuvaidluseks väga suureks, aga valitsus arutas läbi ja otsustas,” räägib Korb.

Keila linnapea Enno Fels on valitsuse otsusest siiralt nördinud. 

“Me olime halvalt üllatunud. Me ei oodanud seda, sellepärast et piirkondlik haldusreformi komisjon ei pidanud vajalikuks Keila linna liita,” ütleb linnapea Fels. Ta meenutab, et tal oli poolteist kuud tagasi jutuajamine riigihalduse ministriga. “Tema arvamus oli, et Keila linna ei liideta, liidetakse sunniviisiliselt need neli omavalitsust, kes pidasid juba praktiliselt pea aasta jooksul läbirääkimisi.”

“See oli julge ja tulevikku vaatav otsus. Valitsus tegelikult kinnitas meie vallavolikogu otsust. Selle üle mul on hea meel,“ rõõmustab aga Keila vallavanem Jaan Alver. “Me ootasime seda uudist nädal varem, 2. veebruaril.”

Kes ikkagi surus valitsuses läbi Keila linna sundliitmise? “Tõenäoliselt on valitsuserakond IRL seda survestanud. Nad on ka haldusreformiga väga palju tegelenud, võtnud selle oma punktinoppimise asjaks,” kahtlustab Fels.

Korb eitab IRLi survet. “Põhiline ettepanek oli meiepoolne, mis me rahandusministeeriumi poolt esitasime. Meie esialgne ettepanek oli neli omavalitsust kokku panna ja Keila linn eraldi jätta, aga mina ka kohe markeerisin, et on võimalik ka teine variant. Arutelu käis. Mina lükkaksin ümber, et see oli IRLi väga selge soov. See oli kolme partneri otsus.”

Fels rõhutab: “Haldusreformil olid ju kriteeriumid, mille alusel toimuvad liitmised. Seal oli põhiline elanike arv. Meil on elanike arv 10 000.”

“Mina pigem pooldan seda huvitavat väljakutset, et tekib 23 000 elanikuga omavalitsus, mille pealinnaks jääb Keila linn. Paldiski jääb ju ka linnaks, sealjuures väga põnevaks ettevõtluskeskkonnaks. Omavalitsus, kus on kaks linna, seal on väga põnevad väljundid, et seda piirkonda akraktiivsemaks muuta, kui ta seni on,” arvab Alver.

Korbi arvates võiks liitumisi olla Harjumaal rohkemgi. “Mina arvan, et Kiili vald võiks küll Saku vallaga ühineda, sest Saku on selgelt keskus. Kiili vallas on kool, kooli ümber toimub elu, see on kõik väga hea, aga niisugust linna mõttes keskust ei ole. Kiili vald on natukene üle viie tuhande. Harjumaa jaoks 25 000 elanikku on normaalse suurusega omavalitsus.”

Naabrid ettevaatlikud

Paldiski linnapea Tiit Peedu sõnul ei ole Paldiski linnavalitsus Keila linna sundliitmist Lääne-Harju vallaga veel arutanud, sest ta sai valitsuse otsuse alles kolmapäeval. “Me tahaks võtta liidrirolli kujunevas omavalitsuses,” ütleb ta. Tema sõnul võtab viie omavalitsuse kokkusulamine toimivaks suurvallaks aega ühe valimistsükli.

Vasalemma vallavanem Mart Mets jääb valitsuse otsust kommenteerides tagasihoidlikuks. “Vasalemma vallavolikogu ei ole vabariigi valitsuse ettepanekut veel arutanud,” teatab ta napisõnaliselt ning lisab oma omavalitsuse tuleviku kohta Lääne-Harju suurvallas: “Vasalemma alevik oleks üks administratiivüksus valla territooriumil.”

Sõnakam on Padise vallavolikogu esimees Külli Tammur: “Padise ei poolda ei Keila linna ega ühegi teise omavalitsuse, kes on võimelised iseseisvalt edukalt hakkama saama, sundliitmist.”

Tammuri arvates jääks Padise vald kavandatavas omavalitsuses kindlasti n-ö vaeseks vennaks ja ääremaastumise oht suureneks veelgi: “Uue suurvalla ühest servast teise sõitmine võtaks aega üle tunni. Samuti väheneks kindlasti meie inimeste esindatus otsustustasandil ehk juhtimine kaugeneks tavainimesest veelgi.”

“Administratsioon ja ametkond saadakse toimima, aga ühise identiteedi või ühtsustunde tekkimist ma ausalt öeldes ei näegi võimalikuna,” arvab Tammur.

Tavakodanikud kahevahel

Mida arvab Lääne-Harju suurvalla tekke kohta Keila linnas tegutseva Õmbluskoda OÜ omanik Eve Raud? “Ma ei ole selle peale tõsiselt sügavuti mõelnud. Küll ma arvan, et Keila vald ja Keila linn võiks koos olla. Paldiski, Padise ja Vasalemma võiks eraldi olla,” ütleb ta.

“Ma saan aru, et see on sunniviisiliselt. Keila vald on ju ammu proovinud ühinemist teha, aga Keila linn ei ole sellega kunagi kaasa tulnud,” räägib Swedbanki kontoris töötav Meeli Ivask.

Meeli elab Keila vallas Ohtu külas ning käib sealt Keila linnas tööl. Kas ühinemine teeks tema jaoks elu mugavamaks? “Ma arvan, et mul on Keila linnas ikka parem tööl käia kui Tallinnas. Minu jaoks ei muutu küll suurt midagi.” Järele mõeldes arvab Meeli, et ühinemine aitaks kaasa kergliiklusteede arendamisele. “Siiamaani on vald ja linn ikka väga lahus olnud.”

“Mina olen Keila linna elanik. Mina arvan küll, et Lääne-Harju vald võiks tulla,” räägib pensionär Vello Plees, kes aastatel 1991-1999 oli Harjumaa päästeameti peadirektor.

“Keila linn on algusest saadik tahtnud eraldi olla. Ta võib olla eraldi, aga viimase kaardi järgi oleks päris tore, kui see kõik üks suur nurk oleks,” arutleb Plees.

Pleesi hinnangul sulavad Keila linn, Keila vald, Paldiski linn, Padise vald ja Vasalemma vald sundliitmise korral kiiresti kokku. “Praktiliselt on nad ju omavahel kõik läbipõimunud.”

Kas tuleb kohtuprotsess?

Keila linnal, Keila vallal, Paldiski linnal, Padise vallal ja Vasalemma vallal on nüüd kokkuleppimiseks aega nüüd kolm kuud.

“Mulle tundub, et kolme kuu jooksul tegelikult ikkagi kokku ei lepita ja ühinemist ei teki. Loomulikult on sellises situatsioonis edasiminek väga toores, kohe väga toores ja raske,” ohkab Alver.

Kas sundliitmine kaevatakse kohtusse? “Seda arvamust avaldas Keila linnapea. See on kindlasti tema õigus nagu igal Eesti kodanikul,” ütleb Korb, kelle sõnul kohtuprotsess võib kesta kaks-kolm aastat.
Kas Lääne-Harju suurvalla loomine lükkuks siis ka kaks-kolm aastat edasi? “Haldusaktide puhul on teistsugune olukord. Haldusakt kehtib täpselt nii kaua, kuni kohus seda tühistanud ei ole. Lääne-Harju vald ikka moodustatakse,” selgitab Korb. “Küsimus on, kas esmakaitseõigust taotletakse ja kas see rahuldatakse.”

Kui kohus haldusakti tühistab, kas siis on võimalik, et Keila linn väljub Lääne-Harju suurvallast näiteks aastal 2019 või 2020? “Territoriaalsed muutused Eestis toimuvad ainult koos valimistega,” ütleb Korb. Kas säärase loogika järgi saaks Keila linn ühendvallast väljuda 2021. aasta kohalike valimistega? “Põhimõtteliselt küll,” tunnistab Korb ja lisab: “Võib ju korraldada ka erakorralised valimised.”

“Me oleme päris keerulises olukorras praegu. Eestis ei ole kunagi varem omavalitsusi sundliidetud. See on esimest korda ja praktika puudub,” tunnistab Korb. Mitut kohtuprotsessi valitsus seoses haldusreformiga prognoosib? “Ma ei tea, kas ma tohin niisugust nalja teha, aga mitte üle 22. Me tegime 22 sundliitmiste ettepanekut.”

Korbi arvates kestavad haldusreformi järelmõjud neli aastat ehk kuni 2021. aasta kohalike valimisteni. “Räägitakse mingist teisest etapist territoriaalses jaotamises – vald võrdub maakond. See on täiesti vale. Mina arvan, et järgmised kümme aastat peab olema rahulik aeg. Las asjad jooksevad paika.”

ARVAMUS: Allar Viivik, Keila linna põliselanik

Haldusreform on tegelikult vajalik ning kohati isegi ainuvõimalik samm. Ei alahinda minivaldu ega minilinnu, kus elab ja tegutseb oma väike kogukond. See on kõik meeldiv külg. Aga kohati on väikevaldadest kahju, sest korralikke investeeringuid või midagi muud suurt ei saadagi ette võtta. Eelarve ei kanna, maksumaksjaid on vähe või õieti polegi.
Pärast 25 aasta plaanide tegemist ning nämmutamist on reform lõpuks käimas. Aga nagu öedakse, juhtub suure asja juures nii mõndagi. Pikalt oli teada, et Keila linn oma veidi vähem kui 10 000 elanikkonnaga jääb liitmata. Kriteeriumid täis ning rahu maa peal. Viimased arengud näitavad siiski, et riik soovib linna liita nelja Lääne-Harju omavalitsusega. Andke andeks, kuid kohati meenutab plaan viimase Saksa aja käitumist (loodi piirkonnakomissariaat Tallinn-maa (Reval-Land), mis hõlmas Harjumaa ja Järvamaa) või Stalini viimasel eluaastal asutatud kolme ENSV oblastit. Need ei arvestanud ajalooliselt, kogukondlikult või mingil muul viisil loomulikult kujunenud tavasid. Piirid joonistati kohati kaardil, omamata reaalsustaju. Igal juhul peab põline kihelkonnakeskus Keila jääma omaette!