Keilalastele on hästi tuttav Jaama tänava ning Haapsalu maantee nurgal asuv L-tähe kujuline paekivist hoone. Pool sajandit ja kauemgi töötas seal ketruse ja villakraamise vabrik. Alguses Johannes Tähe oma, hiljem vabriku “Keila” osakonnana. Peatselt kolivad aga sealsetesse korteritesse esimesed rentnikud, esimesel korrusel alustavad aga tööd erinevad ärid. Hoone ametlik nimi on Central Park Residence

Uue vabariigi tulekuga jäi nn Tähe vabriku hoone tühjaks ning kahjuks laokile. 25 aastaga lagunes paekivist maja varemeteks. “Sajandi ja rohkemgi aastate vanust hoonet ilmselt kauaks enam pole,” ohkasid möödasõitjad. Häving näis olevat kahjuks paratamatu.

Õnneks oli inimesi, kes nii ei arvanud. Arendaja Helina Saarniit ütleb, et sõitis abikaasa Toomasega Keilast korduvalt läbi. “Sõitsime vabriku paehoonest mööda ja rääkisime omavahel, et see on huvitav maja. Siia võiks midagi teha. Meile meeldis see arhitektuur,” ütleb naine. Nad olid varemgi samuti kinnisvaraga tegelenud, kuid mitte nii suure ja vana hoone renoveerimisega. Tõsi, varem on nende juhtimisel uuendatud Stalini-aegne alajaam Tallinnas. Selle 1200-ruutmeetrisel pinnal toimetab praegu büroo ja tootmine. “Aga see maja kohe tõmbas. Ja nii sattuski see enampakkumise tulemusena aastal 2017 meie valdusse,” räägib Helina.

Algus oli kõike muud, kui roosiline. Mööda sõites või kõndides olid näha vaid lagunevad müürid ja osaliselt sissekukkunud katus. Tegelikkuses olid asjad aga palju halvemad. Sest isegi paksud paemüürid mädanesid ning lagunesid. “Puud haljendasid ja katuseid peaaegu polnud. Sees oli ikka väike talveaed,” meenutas Helina Saarniit. Esimese tööna alustati välisseinte uuendamist. Taastada tuli karniisid, aknasillused, müürisambad ja nurgad. “Enamus, kellele tööd pakkusime, ütlesid: hoone on nii korrast ära, et sellest ei saa asja. Sellega ei ole mõtet tegeleda,” räägib naine. “Aga oleme jäärapäised ning viisime tahtmise läbi.”

Vanad seinad ja detailid

Projekti koostasid Pilveprojekt OÜ arhitektid Ramul Saarniit ja Stina Metsis. Nad püüdsid vabrikuhoone rekonstrueerimise plaanides säilitada ja väärtustada välis- ja siseseinte müürid kogu oma ilus. Projekti seletuskirjas nimetavad nad hoone stiilina kroonuhistoritsismi.

Miki lasteaia pool asub uuem silikaadist juurdeehitus. Seda ei lammutatud, vaid kaeti sarnaselt katusega valtsplekiga. “Minu idee oli säilitada hoones kõike, mida annab säilitada ja näidata. Tahan tuua välja seda ilu, mis siin on. Lasime müürid puhastada ja üle värvida vaid lootusetult kahjustunud kohad paemüüris, kus ENSV ajal paigati auke silikaatkividega,” tutvustab Helina Saarniit hoone sisemust.

Alles jäid ka need metalltalad, mida on kasutatud uste ja akende sillustena, sest arendajate sõnul on detailid ning ka väikesed vimkad tähtsad. “Sopid, nurga all müürid, väikesed eendid ja kivid seintes jne. Kui arvata välja kaks korterit, on kõik ülejäänud üksteisest erinevad,” ütleb Helina Saarniit. Loomulikult oli oluline hoida alles tellis- ja paeseinad, veel säilinud lae- ja sarikate palgid, krohvimattide osad ning isegi elektrikilpide alused. Alles jäi ka peatrepikoja vana kulunud paekiviastmetega trepp. Kogu peatselt valmiva hoone stiili püütakse hoida tagasihoidlikult šiki, elegantse ning kodusena.

Kokku on majas 20 korterit. Tubade arv on neis ühest neljani, üks korter ulatub läbi kahe korruse. Müügiks kortereid ei pakuta ning kõik need lähevad rendile. Esimesel korrusel on ka kolm äripinda, kuhu on oodatud just toidumüüjad-valmistajad või ilu-tervisega tegelev väikeettevõte (jooga, ilusalong vms). “Minu suur soov oli saada sinna pagar või kohvik. Nüüd on nii, et esimene kellega teeme rendilepingu, ongi pagaritöökoda. Noored, hakkajad ning maailma näinud inimesed,” rõõmustab ta.

Rentnikud juba tänavu sügisel

Vana hoidmise ning väärtustamise püüd on toonud kaasa nii mõnegi mure. Helina Saarniit näitab juurdeehituse teise korruse korteris vana hoone katusekarniise. “Olime enne remonti öelnud, et need tuleb säilitada. Spreiga olid ka kivid ära märgitud. Aga sealt löödi millegipärast kõvasti telliskive välja,” meenutab naine. Aega läks kaua, et karniis korda saada. Kusjuures mitte originaalkividega. Üle saja aasta vanuseid kive otsiti maja pealt ning karniis saadi lõpuks taastatud. Nüüd plaanitakse kasutada neid korteris asuvatele lavatsitele ligipääsuna.

Eraldi lugu oli ruumiga, kus asus katlaosa. Seal oli diiselkütuse hais nii tugev, et vanad seinad tuli spetsiaalsete vahenditega töödelda, üle krohvida ning värvida.
Kõik korterid antakse rendile möbleerituna. Viimistlustööd ning mööbli kokkupanek praegu just käib. “Otsisime mööblit kokku üle Skandinaavia ja Kesk-Euroopa. Stiiliks sai 50-ndate teine pool kuni 70-ndate lõpp ja Skandinaavia originaalmööbel. “Et oleks luksuslik, väljapeetud ja nauditav. Aga mitte ülevoolavalt glamuurne,” tutvustab Helina Saarniit. Korterite vannitubades on samuti säilitatud vanad kaared, laed, talad ning kivimüürid. Ühe kolmanda korruse korteris on ka katuseterrass, kus säilitatud vana paemüür koos aknaga. “Siin saad ennast kuningana ette kujutada. Sealt paistavad park, naabermaja katused, lasteaed jne,” loetleb naine.

Lisaks rõõmustavad paljusid rentnikke ka pikad ja ruumikad, kuid privaatsed rõdud või terrassid. Hoovi rajatakse laste mängupaik. Samas asub ka üks vana metalltala, millest saab tulevikus istumisala.
Millal korterid valmivad? “Mööbli tahaks saada paika oktoobris-novembris, protsess käib. Ehk saavad esimesed rentnikud sisse juba selle aasta sügisel. Aga täpset kuupäeva praegu ei paku,” ütleb Helina Saarniit. Ta lisab kahetsusega, et kahjuks on levinud arusaam: Keila on väike, kauge ja elust eemal asuv kant. “Nii see ei ole. Rongiga on siit Balti jaama vaid 39 minutit. Ja see on ju Tallinna südalinn. Argentiina sõbrad kiitsid Keilat oma Eesti lemmiklinnana, nad on seda näinud fotodel ja mulje on hea,” räägib Helina Saarniit.

Eraldi!

Kool, vabrik ja eluhoone

• Paekivimaja aadressil Haapsalu mnt 8 lasi 19. sajandi lõpus ehitada parun Uexküll.
• Lühikest aega ka koolimaja funktsioone täitnud hoonesse (1907–1911 asus siin Rahvahariduse Seltsi eestikeelne kool, 1911–1915 venekeelne riigikool) rajas esimese vabariigi algul Keila alevivanem ja hilisem linnapea Johann Tähe villakraasimise ja ketruse vabriku.
• Suured muutused tabasid vabrikut 1940-ndatel, kui linnapea Tähe küüditati ning ettevõte riigistati. 1946. aastal koondati kõik Keila tekstiilitööstused Keila Kohaliku Majanduse Kombinaadi alluvusse ning 1963. aastal vabrik “Keila” alla. Haapsalu maantee kivihoones jätkas 1990-ndate alguseni tööd vabrik “Keila” ketrusjaoskond nr 2.
• Ehituse peatöövõtja on Pilveprojekt OÜ, projekteeris Pilveprojekt OÜ ning järelevalvet teeb Sevenston OÜ. Suurem töö hoones algas eelmise aasta kevadtalvel.

* Hoone nimi on Central Park Residence