Koos esimese advendiga avati linnavalitsuse ja Miikaeli kiriku vahel asuv uus kuuseplats. Tänavu uuendati sillutist, haljastust ning neli aastat tagasi istutatud jõulupuu ümber püstitati 18 valgustatud istet.
Aastakümneid püstitati novembri lõpuks või detsembriks Keila jõulupuu kultuurikeskuse ette. Kevadel 2012 istutati uus puu Keskväljaku väikesesse parki. Tänaseks on see hästi juurdunud ning esimesel advendil süüdati kuusel esimest korda tuled.
Kogu kuuseplats aga tegi mitme kuu vältel läbi suure muutuse. “Haljastatud aladel vahetati täielikult muld, pargi põlispuud hooldati arboristide poolt, paigaldati uued prügikastid ja kivisillutis,” räägib linnaaednik Inge Angerjas. Ta lisab, et pargi lehtpuid hakati hooldama juba mõned aastad varem. Ikka selleks, et madal kuusk ei jääks võrade varju. Paar puud tuli maha võtta.
Varakult tekkis ka idee püstitada uuele platsile valgustatud istmed. Koostööni KEHA3 disainer Margus Triibmanniga jõuti möödunud aasta jõulude ajal. Ideelahendusest projektini kulus pool aastat, teine pool aga läks ehitamisele.
Timpanikujulised istmed
“KEHA3 disainerite põnevad ja uudsed pargipingid ja valgustid on silma hakanud Pärnus, Jõhvis ja mujal. Väike kuusepark keskväljakul aga ootas uut lahendust,” ütleb Angerjas. Konkreetne lahendus on loodud eritellimusena Keila linnale. “Tootmine asub Eestis. Aga see on ainult positiivne, sest paigaldamisel tekkis probleeme. Neid sai kiirelt lahendada,” meenutab linnaaednik. Õnneks läkski ladusalt just tänu disaineri, tootjate ja paigaldajate ladusale koostööle. Kokku paigutati kuuse ümbrusesse ning veidi kaugemale 18 timpanikujulist valgustatud istet.
Pargi uuendamisele kulus 60 000 eurot. Selle hulgas on uudne valgustuslahendus ja kuuse tuled. Lisaks Keila linna eelarve vahenditele rahastati kuusepargi valgustust 2016. a. katuserahadest 15 000 eurot. Maastikuarhitektuurse projekti koostasid Kivisilla maastikuarhitektid, ehitas AS Terrat.
Päris valmis kogu kuuse ümbrus ning haljastus siiski pole. Haljastus valmib linnaedniku kinnitusel lõplikult järgmise aasta suveks. Kevadet saab pargis tervitada õitsvate kevadlillede keskel.
Valgustatud hooned
Kuidas on nelja poole aastaga kasvanud uus jõulukuusk? “Kuusepuu on juurdunud. Kõrgust ei ole ma mõõtnud ja see ei olegi väga oluline. Avalike väljakute jõulupuu on ju sümbol, ei pea olema tingimata suur ja kõrge,” vastab Angerjas.
“Keila on omapärase keskväljakuga. Tänane kuusepark moodustab sellest ühe osa. Paremad valgustingimused on loodud. Haljastajad ja arboristid teevad kõik selleks, et puu saaks suvel kosuda ja talvel särada,” lisab ta.
Lisaks uuele kuusele ja istmetele on detsembris eriliselt valgustatud linnavalitsuse ning kultuurikeskuse hooned. Mõlemale näidatakse liikuvat sinist valgust, mis loob mulje lumesajust. “Valgusinstallatsioonid hoonetele on üks osa linna jõuluvalgustusest. Uus lahendus toob pimedal ajal linnaruumi liikumist. Just lumesadu on see, mida me koos jõuluajaga väga ootame. Kõik vajaliku tarnis ja paigaldas AS Adam BD,” lisab Inge Angerjas.
Milliseid uudiseid toob keskväljakule, kiriku ümbrusse ja laiemalt kogu linna haljastusse uus aasta? “Kuna töö pargiga jätkub, on vara rääkida kiriku ja linnavalitsuse vahelise ala järgmistest sammudest. Kogu linnale toob uus aasta toob lillelisi lahendusi,” lubab Inge Angerjas.
Saue linna jõulukuuse püstipanek 14. novembril. FOTO Sirje Piirsoo Maakonna jõulukuuski
• Paldiski linna 16-meetrine kuusk pandi Sadama tänava äärsele väjakule püsti 23. novembril. Puu on pärit Padise vallast Liivatee Talu OÜst. Valgustitega dekoreeritud kuusk jääb püsti jaanuari keskpaigani.
• Saue jõulukuusk on pärit Türilt. Kangro OÜ paigaldas selle Keskuse parki 14. novembril Puu kõrgus on peaaegu 11 meetrit.
• Kehra jõulukuusk on 15 meetrit kõrge ja toodi Kuusalu vallast. Puu pandi üles 21. novembril.
• Maardu jõulukuusk pandi püsti samuti novembris ja see on pärit linnapea Vladimir Arhipovi valdustest Kuusalu vallas.
