Tänavu sügisel valmib Keilas Kalda tänava elamukvartali ja kunagise KeVa vahele jalakäijate sild. Linnale on see järjekorras kaheksas pääs üle Keila jõe või selle harude. Sild ja kergliiklustee annavad Ülejõe asumi elanikele võimaluse ohtult ning kiirelt kesklinna jõuda.
Eelmise aasta lõpus sai linnavalitsus kinnituse, et riigi tugiteenuste keskus rahuldas taotluse rahastada linna kirdepiirkonnas jõest ida pool elavate elanike liikumiseks mujale linnaosadesse 85-protsendi ulatuses. Samas sai kinnituse projekt “Kergliiklustee rajamine Ülejõe tee ja Keila jõe kallasrajale”.
Keskus toetab seda ettevõtmist 345 454 euroga. Linna omaosalus on 60 962 eurot ja kogu toetus eraldati kergliiklusteede projektist.
“Uus sild on oluline osa kahe kalda liikluses. Ka Saue valla inimestele on sellest suur abi jõge ületades,” ütles abilinnapea Timo Suslov jaanuaris. Varem asus uue silla ehituskohas rippsild. Tänaseks on see lagunenud ning alles on vaid betoonist kaldasambad.
Mugavalt üle jõe
“Selle piirkonna inimestel puudub sisuliselt ühendus linnaga ja nad peavad kasutama naabruses oleva ettevõtte kinnistut üle jõe minekuks,” põhjendas Suslov, miks on silda tarvis. Teisalt kõnnivad Ülejõe elanikud ka raudteesillani, et saada üle selle Tuula teeni ja sealt edasi kesklinna. Raudteel on aga eluohtlik käia.
Viis kuud hiljem on jalakäijate silla rajamine jõudnud kaldasammaste ehituseni. Valingu poolsel kaldal on valminud raketised, Keila poolsele on kaevatud jõe kaldale paras auk. Peatöövõtja on AS TREV-2 Grupp. Projekti koostas Stricto Project OÜ projekteeris ja projektijuht on Andreas Papp.
Juba on valmis enamus Kalda tänava ning jõe vahelisi kergliiklusteid. Suslov rääkis, et need rajas Kalda tänava uute elamute arendaja. “Kahe Kalda tänava uue maja vahelt tuleb üks tee otse sillani. Sealt hargnevad asfaltteed Tuula tee poole ja teisalt KeVa vana jalakäijate silla poole,” näitas abilinnapea suundi. Vana jalakäijate sillani kergliiklustee veel ei ulatu, sest lõik endise gaasikontori-vesiveski hoovil on veel rajamata.
Ühendatakse uute teedega
Kergliiklustee jätkub teisel pool jõge ehk Ülejõe asumis. “Olid variandid, kas ehitada tee raudtee poole, maantee äärde või majade vahelt. Käiku läks viimane variant. Ehk väike koridor on Ülejõe teeni, sest seal on linna maa,” seletas Timo Suslov. Kogu kergliiklusteede süsteem Ülejõel ehitatakse nii, et neid saaks ühendada tulevase Keila-Valingu-Saue kergliiklusteega.
Suslov rääkis, et sild on valmis selle aasta septembrikuuks. “Tööd on graafikus. Kohalikud on ka väga rõõmsad ja rahul. Oleme nendega kirjavahetuses,” ütles Suslov.
Pärast seda, kui uus sild ja kergliiklusteed valmivad, on järgmine suurem projekt Jõepargi promenaad raudteesillast muuseumini. Detailplaneeringuni jõutakse Suslovi sõnul juba selle aasta lõpus.
