Vähese õpilaste arvu ning hoonete viletsa olukorra tõttu ei toimu septembrist õppetööd Keila-Joa Sanatoorses internaatkoolis. Ka aastal 2013 pidanuks kool suletama, kuid lapsevanemate kohtuvõit andis toona haridusasutusele kaks aastat armuaega.
Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli ja Keila-Joa sanatoorse Internaatkooli ühendamise käskkirja kirjutas toonane haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski alla tänavu aasta 9. jaanuaril. “Kuna keegi seda akti ei vaidlustanud (haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul), siis selle üle kohtus protsessida pole enam võimalik,” kinnitab ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Töötajaid oli Keila-Joa sanatoorses internaatkoolis 31. mai seisuga 35. Neist vaid kaheksa töötas täiskoormusega. Pedagoogilisest koosseisust oli täiskohaga tööl vaid direktor ja üks õpetaja. “Selline töökorraldus on seletatav väikese õpilaste arvuga, inimestele ei ole võimalik pakkuda täiskoormust.
Kogu Keila-Joa sanatoorse internaatkooli personal on tänaseks saanud kätte koondamisteated ning töötukassa on pakkunud kõigile oma nõu ja abi,” lisab Ladva.
Õpilased Kose-Lükatile
Kooli sulgemise põhjuseid on mitmeid. Üks neist on eelmainitud õpilaste arvu vähenemine. Viimase kümne aasta jooksul on see kahanenud 150lt 20ni. Veel aastal 2000 oli koolis 168 õpilast. Raskete krooniliste somaatiliste haigustega lapsi oli õpilaste seas vaid üksikud. “Kooli loomise ajal ehk 1960ndatel aastatel oli veendumus: haiguste ravis on olulisim pikk haiglarežiim. Tänapäeval on veendutud, et statsionaarsed eraldamised ei oma tervenemise seisukohast olulist rolli ning kõige tõhusam on inimest oma tavapärasest keskkonnast mitte eraldada,” selgitab Asso Ladva. Tema sõnul on koostöös lapsevanematega leitud uued õppekohad. Enamus senistest õpilastest jätkab Tallinnas, Kose-Lükatil Konstantin Pätsi vabaõhukoolis. Selle renoveeritud õppehoone on peaaegu valmis.
Viletsad ja ohtlikud hooned
Lisaks on täiesti amortiseerunud ka Joa kooli hooned. “Päästeamet on teinud juba ettekirjutusi, sest hooned võivad olla lastele ohtlikud. Pealegi on see halvas olukorras koolikompleks liialt suur – ühe õpilase kohta on seal üle 2000 ruutmeetri põrandapinda,” seletab Asso Ladva. Suuremahuline investeering oleks tema sõnul põhjendatud. Kuid praegused suundumused näitavad, et raskete somaatiliste haigustega laste erikooli järele vajadust ei ole.
Keila-Joa kool avati 1964. aasta sügisel Türisalu külas. Et õpilasi jäi aastatega aina vähemaks, andis toonane haridusminister Jaak Aaviksoo 2012.sügisel välja otsuse kool aasta hiljem sulgeda. Kolm lapsevanemat vaidlustasid kohtus otsuse ja võitsid.
