SW Energia Harjumaa piirkonna juhi Alari Tõnissoo sõnul on tegemist täisautomaatse biokütusel töötava katlamajaga. 2,4 miljonit eurot maksnud katlamaja ehitusega alustati 2017. aasta sügisel.

Vajaminevast rahast 48 protsenti eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), ülejäänud 52 protsenti on SW Energia omafinantseering. “Meil peatöövõttu tegi Märja Monte OÜ,” räägib Tõnissoo.

Uut katlamaja hakati testima käesoleva aasta märtsi alguses. “5. aprillil panime jaama käima. Täisvõimsust ei ole me veel kordagi saavutanud, sest meil ei ole sellist tarbimist olnud,” ütleb Tõnissoo, viidates kevadilmadele, kui katlamaja tuleb kütta eeskätt kraanivee soojendamise tarbeks.

Kehra uue katlamajas kahe biokatla koguvõimsus koos suitsugaaside pesuriga on 6 megavatti. Kateldest suurema tootis Taani firma Danstoker, väiksema Leedu ettevõte Kalvis. Suitsugaaside pesuri valmistas Soome firma Condens.

Biokateldes põletatakse hakkepuitu, mis tuuakse katlamajja võimalikult Kehra lähedalt, et transpordikulud madalal hoida. Ööpäevas vajavad biokatlad täisvõimsusel töötades kokku 168 kuupmeetrit hakkepuitu. See on kaks rekkatäit.

Haket hoitakse katlamaja laos, mis mahutab 2000 kuupmeetrit ehk ligemale kaheteistkümne päeva varu. Praegu on katlamajas lehtpuuvõsast tehtud hake. Puiduhakke niiskusesisaldus on ca 30-60 protsenti, mis aurustub biokatelde kütmise käigus.

Reservina saab kasutada Generator Industry põlevkiviõli katelt, mille võimsuseks on samuti 6 megavatti. “Katel käivitub automaatselt, juhul kui jääb puudu võimsusest puiduhakke tootmisüksuse poole pealt,” selgitab Tõnissoo. Täisvõimsusel vajab see ööpäevas 16,5 tonni põlevkiviõli.

Põlevkiviõli 25-tonnine mahuti paikneb väljaspool katlamaja. Hoonest eraldab seda kiviplokkidest tulemüür, et võimaliku mahutiõnnetuse korral katlamaja kannatada ei saaks.

“Põhimõtteliselt on kogu katlamaja töötsükkel automaatne, väljaarvatud siis see, et kütus tuuakse autoga ja tuhk viiakse autoga ära. Ülejäänud aja me inimese sekkumist ei vaja,” kiidab Tõnissoo.