Lisaks ilusale ilmale pani paberipäeva korraldajatel silma särama Ida-Harju Koostöökoja rahastamisotsus. Kehra üks sümboleid — ajahambast puretud ja aastaid tühjana seisnud raudteejaam – renoveeritakse PRIA toetusega muuseumiks, sinna tuleb ka kohvik.
Kehra paberipäevade idee on pärit kohalikus Grossi kaupluses töötanud Henda Veskelt (50). “Kuna Haapsalu on sallipealinn ja Türil korraldatakse lillelaatu, tahame meie oma paberipäevaga, et Kehrast saaks kunagi paberipealinn,” loodab Veske.
Esimest korda katsetati Kehras paberipäeva 2014. aastal. Ettevõtmine võttis vedu – tänavu 27. augustil organiseeriti järjekorras juba kolmas paberipäev, mida peeti Kehra raudteejaama esisel väljakul.
“Kuna Kehras on üks kahes Eestis töötavast paberivabrikust, tuleb seda kuidagi tunnustada,” arvab Anne Oruaas (63), kes töötas ligi 30 aastat Kehra kooli eesti keele õpetajana.
“Me püüame pildile saada ka Kehra tehast, et ei ole ainult see, mis haiseb ja rikub jõevett ja õhku, vaid et sel on ikkagi tohutu väärtus ja annab inimestele tööd,” räägib Anne.
“Paberiga annab teha väga palju ja ilusaid asju. Möödunud aastal oma paberipäeval tegime käsitsi vanadest ajalehtedest paberit. Paberist oleme korve pununud, mis on väga vastupidavad,” meenutab Henda.
Kust tuleb raha tänavuste paberipäevade läbiviimiseks? “Me oleme saanud raha kohaliku omaalgatuse programmist 2000 eurot, lisaks kultuurkapitalist üle 300 euro, Anija vallalt 500 eurot. Paneme ka omalt poolt juurde, õhtuse ansambli eest tasub Anija valla kultuurikeskus. Kokku on projekti kulu ligi 4000 eurot,” arvutab Anne. Paberipäeva organiseerib 10-15 inimest.
Tänavuse paberipäeva soojenduseks rääkis paberist raamatu ajaloost Tallinna ülikooli teadur Tiiu Reimo. Heli Karu laulustuudio noored lauljad pakkusid mõnusat lauluelamust. Kehra gümnaasiumi õpilased panid püsti moeetenduse jõupaberist kostüümides. Jõupaberiga tehti muudki toredat, näiteks volditi kargavat konna, mis osavama näpu all paari minutiga valmis sai.
Päeva lõpetas tantsuõhtu, taustaks laulja Eve Pärnsalu ansambliga Smile. Paberipäeva külastas ligikaudu 400 huvilist, millele aitas kaasa päikeseline augustiilm.
Raudteejaam tehakse korda
• 1876. aastal ehitatud ja nõukogude ajal laiendatud Kehra raudteejaam jäi tühjaks 1990. aastatel keskel.
• Kehra linn ostis hoone ära 34 000 Eesti krooni eest, üritas edasi müüa, mis ei õnnestunud.
• Ehkki Kehra raudteejaam ei ole muinsuskaitse all, soovitakse hoone taas elule äratada. Ettevõtmise hingeks on 2008. aastal asutatud MTÜ Kehra Raudteejaam, kuhu kuulub 19 inimest.
• Mai alguses kirjutati PRIAle rahataotlus. 26. augustil saadi PRIAlt jah-sõna, et saadakse 80 000 eurot.
• “Kui me oleme riigihanke korraldanud ja leidnud ehitaja, siis loodetavasti detsembris läheb jaamahoone rekonstrueerimine edasi,” ütles Anne Oruaas.
• Järgmise aasta sügiseks tahetakse hoones avada Vabadussõja murdelahingute muuseum. Lisaks paigutatakse sinna Kehra eluolu kajastav muuseum.
• Jaamahoones algab 10. septembril kell 11 ajalookonverents „Küll riksus-raksus raudteerong“, korraldajaks MTÜ Kehra Raudteejaam.
