Laulva revolutsiooni künnisel Kehra korteri köögis küpsetiste valmistamisega alustanud pereärist on arenenud sümpaatne ettevõte, mille tooteid müüakse iga nädal üle Harjumaa. Kriisist hoolimata annavad Kehra Pagarid endast parima, et jõuluküpsetised kodudesse jõuaksid.
Kristi Alle on Kehra linnas elanud 14 aastat, millest ligemale 13 on ta töötanud Kehra Pagaris. Mis ikkagi pani kolme lapse ema küpsetistevabrikusse tulema?
“See on kodu lähedal. On hea lihtne tööl käia,” selgitab Kristi. Vahetust alustab ta tavaliselt kell kaheksa hommikul. Parasjagu rullib naine neljakilost taignatükki. Sellest saab viis pannitäit juustuküpsiseid.
Harjumusest vaatad retsepti
“Siin on jahu, suhkur, sool, vesi, margariin. Juust tuleb vahele,” räägib Kristi. Taigna rullimisest küpsiste valmimiseni kulub kaks-kolm tundi.
Ühtekokku valmivad naise käe all kaheksat eri sorti küpsised.
“Harjumusest vaatad retsepti, aga tegelikult on asjad peas,” muheleb ta. Enda lemmikküpsiseks nimetab ta Keelekest. “Kõige lihtsam on teha, ei pea liimima ega midagi.”
Valmis küpsised viiakse kaubikutega nii väikestesse külapoodidesse kui ka Konsumitesse üle Harjumaa. Millal on kõige hõivatum aeg aastast? “Jõulud kindlasti ja siis vastlapäev,” arvab Kristi.
Juba käibki eeltöö jõulude tarbeks. “Praegu on meil jõulumoorapea kampaania. Seda läheb meil päris korralikult. See on põhimõtteliselt sama, mis tavaline moorapea, aga me lisame taignasse piparkoogimaitseainet ja vahele ei pane kreemi, vaid paneme moosi,” selgitab naine.
Ahju temperatuuri osas tuleb üllatav vastus. “Temperatuuri me reguleerime käega,” ütleb Kristi. Termomeetrit nimelt elektriahju küljes ei olegi. “See tuleb kogemusest. Lihtsalt käega katsun, kas nüüd on paras.”
Küpsiseid hoitakse ahjus 15–20 minutit. “Need nüüd jäid natuke liiga kauaks, sattusime siin jutustama,” hüüatab Kristi korraga ja tõmbab nobedalt ahjust välja pannitäie küpsiseid Kevadlill. Jahtumise järel pritsitakse neile käsitsi peale šokolaaditäpid.
Algus kolmetoalises korteris
“Küpsised, tordipõhjad, tordid, saiad, stritslid, kringlid, pirukad, rullbiskviidid,” loetleb ettevõtte omanik Peeter Neio Kehra Pagarite tootevalikut. Kuus saadetakse kauplustesse ligi viis tonni kaupa.
Pereettevõtte sünnipäevana tähistatakse 7. aprilli, sest siis, 32 aastat tagasi, sai Peetri abikaasa Tiia vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele rahvasaadikute täitevkomitee otsusega loa individuaalseks töiseks tegevuseks “Toiduainete valmistamine”.
Eriskummalise loa alusel tehti esialgu kringleid ning küpsiseid Kooli tänaval perekonna kolmetoalise korteri köögis.
Kui 1993. aastal moodustati AS Neio, kolis tootmine Kreutzwaldi tänavale endistesse apteegi ruumidesse, kus saadi 150 ruutmeetrit pinda.
Praegu kannab firma Kehra Pagar OÜ nime. Ettevõtte palgal on 15 inimest, kellest staažikaim on Peeter Neio ise. Mees tunnistab, et keerulistel üheksakümnendatel sai põhitöö kõrvalt ka taksot sõidetud. Hariduse poolest on ta aga hoopis elektroonika erimaterjalide tehnoloog.
Kui hommikune vahetus keskendub küpsistele ja kondiitrikookidele, siis õhtuses vahetuses valmivad väikesaiad, kringlid ja stritslid. Öösel laaditakse need kaubikutesse, et värske kaup poodide avamise ajaks letile jõuaks.
Kehra Pagarite eelmise aasta käibeks kujunes 268 469 eurot, millest ärikasum moodustas 6736 eurot.
Toimetulek kriisi kiuste
Et abikaasa Tiia on nüüdseks kallis kadunuke, paneb Peeter tulevikulootused oma neljale lapsele, kellest kaks – tütar Annely ja poeg Juhan – ongi ettevõttes ametis. “Neil on huvi ja nad osalevad,” kiidab isa, kellel jaanuaris täitub 72 eluaasta.
Peeter Neio Kehra Pagarite martsipanikringliga. Fotod Andres Tohver “Praegu on meil koroonarežiim. Inimesed ei käi enam eriti poes. Ja koolid olid nädalate viisi kinni,” tunnistab Peeter kitsikust. Ettevõtte töötajatest ei ole õnneks keegi viirusega nakatunud, kuid täiendav tagasilöök tuli siis, kui Konsumid läksid üle külmutatud saiadele.
“Alates 30. märtsist me töötame ainult kolm päeva nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Kas õnnestub tagasi minna teisele režiimile, ei tea,” räägib Peeter.
“September ja oktoober olid päris ilusad. Me olime kasumis need kuud, aga novembris langes käive kolmandiku võrra,” kurdab mees.
Julgust annab see, et firma on varemgi kriisidega pidanud rinda pistma, viimati aastatel 2008 ja 2009, kui möllas masu. “Aga, noh, üldiselt ma arvan, et me saame hakkama,” loodab Peeter.
