20. oktoobril 1963 astus Tallinna-Tapa rongilt Kehra jaamas maja Lea Sibul-Poola (1929-2018). Naine alustas rahvamajas nukuteatri proovidega ning tänaseni tegutsev teater Kehra Nukk oli loodud. 55 aastat hiljem on trupp endiselt tegutsev, annab etendusi ja selle juht Margit Aasmaa õpetab hoolega järelkasvu. Sünnipäeva peetakse Kehras homme.
“Kehra Nuku kaasaegsetest tegutsevad veel 63-aastane Viljandi teater ja Harri Vasara loodud “Marionett”. Tallinnas tegutsenud ja kõikidest vanem “Käpik” on lõpetanud,” ütleb Aasmaa. Õnneks tuleb ka uusi ja toredaid väiketeatreid. Nukkudega on mänginud või mängivad Külli Palmsaar, Allan Kress ja Heino Seljamaa. Tallinnas vene keskuses on teater, Jõhvis koguni kaks, “ Lepatriinu” ja “Tuuleveski”. Viljandi teater korraldab ka nukutruppide festivale.
Kui Lea Sibul-Poola 1963.aastal Kehras alustas, oli esimene lavastus “Piibelehe neiu”. Kohe järgnesid kaks F. Veike tükki ehk “Sõprade nääripuu” ja “Buratiino teab kõike”.
Margit Aasmaa mäng algas 1974. aastal Kehra kooli laste näiteringis Lea Sibula käe all. “Olin siis teises klassis. Ja kui mind aastal 1978 Kehra Nukku kutsuti, siis vaatasin sealsete näitlejatele alt üles. Esimene etendus oli “Lugu punasest kassipojast, valgest hiirepojast ja nende sõbrast mustast kutsikast”,” meenutas Aasmaa.
Palju käis Kehra trupp ka ringsõitudel ning salvestas näidendeid ka ETVs. Tänaseks on ERRi arhiivis alles vaid 1980. aasta lavastus “Nukitsamees”.
Nukku peeti lapseks
Algusaastatel oli Kehras tähtsam tegelane trupi asutaja Lea Sibul-Poola. Naine valmistas nukud, lavastas ja korraldas ringsõite. Proovidesse sõitis ta rongiga Tallinnast. Tihti olid poolikud nukud naisel kotis. “Ühel korral oli ka Nukitsamees kotis, kuid ruumipuudusel olid sellel jalad väljas. Kaks prouat olid siis arutanud: vaata, kus on ema. Selle asemel, et last süles kanda, ta paneb lapse kotti ja jätab jalad ka veel rippuma. Seega olid Lea nukud väga reaalsed,” meenutab Aasmaa.
Teatri asutaja Lea Sibul-Poola ja tema Nukitsamees. Tänaseni säilinud albumid ja kroonika koostas Aino Põlendik. Tema tütar Sirje oli hiljem trupis näitleja ning juht. “Aino oli kroonik, finantsjuht ja piletimüüja. Loomulikult mängis ja lavastas,” ütleb Aasmaa albumeid lehitsedes.
Kokku on 55 aastaga Kehra Nukus pikemat või lühemat aega osalenud peaaegu 70 näitlejat. Elukutselisteks on kasvanud Terje Pennie-Kolberg ja lavastaja Ingomar Vihmar.
Kasvatab õpilasi
Teatritegemine ning soov ise mängida ei ole Kehras hääbunud, kuid järelkasvu eest tasub alati hoolitseda. Seepärast käib korra nädalas rahvamajas koos 3.-5. klasside õpilaste nukuteatri ring.
“Laps tahab ikka huviringis või trennis käia. Nuti- ja virtuaalmaailm õnneks ei takista. Aga mida ma tähele panen, on see, et et rohkem tahetakse ise laval mängida, kui nukuga sirmi taga olla,” räägib juhendaja Aasmaa. Samas on tema sõnul nukuga tunduvalt raskem mängida, sest ise ei saa näitleja enda kehaga ühtegi emotsiooni väljendada.
55. sünnipäeva tähistamine algab laupäeval kell 15 Kehra rahvamajas. Kindlasti vaadatakse kitsasfilmi, mis on pärit perekond Põlendiku erakogust. “Kaheksa millimeetrine lint on digitaliseeritud ja korrastatud. Filmis on näha ettevalmistused etendusteks, proovid ja ringsõidud. Tegevus toimub 1960ndate lõpul,” teab Aasmaa.
Lisaks on digitaliseeritud hulk fotosid, mida tähtpäevalistele näidatakse. “ Räägime ajaloost, kuulame näitlejate meenutusi ja sööme torti. Noored tegid nukkudega ka vahva videoklipi,” ütleb naine.
Kogu MTÜ Kehra Nukk tegevust on toetanud Anija vallavalitsus ja kultuurkapital. Just nende abiga digitaliseeriti ka kitsasfilm. Siiski on Margit Aasmaal ka suur soov, et mõni sponsor või metseen aitaks teatrit bussiga. Praegu liiguvad näitlejad isiklike autodega, kuid nukud, sirmid, dekoratsioonid ja muu vajalik ei mahu tihtilugu ära. “Buss oleks hea. Võtan selle kahe käega vastu,” ütleb Margit Aasmaa.
